) maastiku "käitumist". Maastikuteaduse areng Maastikukäsitluse arenguloos võib eristada 3 suuremat perioodi: · Eesti Vabariigi eelne periood · Eesti Vabariigi aegne periood (19181940) · II Maailmasõja järgne periood (algas 50ndatel aastatel) Eesti Vabariigi eelne uurimisperiood Maastikulisi uurimisi ettevalmistav periood. Kestis 1922. aastani Eesti looduse maastikuliseks käsitluseks valmistasid ette järgmised asjaolud: · rahvapärane maastikutunnetus, · praktilise suunaga uurimised kartograafia alal (maakadastrid, maahindamistööd jt.) · teaduse areng (geoloogia, botaanika, mullateadus, klimatoloogia, hüdroloogia jt.). Rahvapärane maastikutunnetus. paljud tänapäeval loodusteaduses kasutatavaid nimetusi pärit rahvakeeles. Rahvanimetused enamasti väikesemõõtmelistel, haaratavatel aladel. Soo liigniiske ala Padu liigniiske ala luidete vahel
sotsiaalruumide maakondade, kihelkondade, linnade ja alevite uurimisele. Tartu Ülikoolis maateaduse õpetamisele ja teadustööle aluse pannud Johannes Gabriel Granö õpilastest said August Tammekannust ja Edgar Kantist Eesti esimese iseseisvusaja silmapaistvaimad geograafid. 3. Maastikuteadus Eestis enne II Maailmasõda, teadlased ning millega tegelesid. Maastikulisi uurimisi ettevalmistav periood. Rahvapärane maastikutunnetus, mis avaldus geograafiliste komplekside mõistmisena rahvatüpoloogias (soo, nõmm, lodu jt.); geoloog ja botaanik Carl F. Scmidt uuringud Eesti aluspõhja ja kvaternaarigeoloogia ning PõhjaEesti taimestiku kohta. Kompleksse uurimise idee üks autor ja kompleks ekspeditsioonide juht V. Dokutsajev. 1876. a. uuris ta ekspeditsiooni korras ka Narva ja 1881. a. Haapsalu ümbruse muldi, vaadeldes nende kujunemist seoses jõeorgude, mere, jääaegade ja lähtekivimitega.
sümboolne väljendus. Maastik on kultuurikujund, ümbritseva esitamise, struktureerimise ja sümboliseerimise pildiline vorm. Inimene ja maastik: inimene käsitleb end ümbritsevat keskkonda maastikuna. Maastik on nii maal kui ka linnas. Inimesed tunnetavad ühte ja sama maastikku erinevalt. Tänapäeva lääne kultuuris lähtub maastikutajumine minakeskselt positsioonilt, maastik on see mis on vaid silmaga nähtav. Minevkus on tihti tähtsam see, mis jääb nähtava maastiku taha, maastikutunnetus ei lähtu minakeskselt positsioonilt. Viibides pikemat aega mingis kohas, tekib selle kohaga vaimne side. Erinevate ajastute jäljed Eesti maastikes: maastikuelementide näiteid. Kalmistu Kirikuaed Mõisavare, mõisaase Mõisapark Allee Taluase Heinaküün Muu eraldiseisev abihoone Kelder, keldrimägi Sadam Lauter v lautrikoht Raudteetrass Maastiku kolm võtmeelementi; struktuur, funktsioon, otstarve.