keskkonnaprotsesside põhjustatud muu Maastikuplaneerimine – tulevikku suunatud tegevus maastike parandamiseks, taastamiseks või loomiseks Üld- ja erimeetmed Osapooled peavad: Looma juriidilised põhialused näitamaks, et maastik on oluline inimese elukeskkonna komponent, et ta on rahva ühise kultuuri, ökoloogilise, sotsiaalse ja majandusliku pärandi mitmekesisuse väljund ning rahva identiteedi looja Defineerima ja rakendama maastikupoliitikat, mille eesmärgiks on maastike kaitse, hooldamine ja planeerimine Osapooled peavad: Looma juriidilised põhialused näitamaks, et maastik on oluline inimese elukeskkonna komponent, et ta on rahva ühise kultuuri, ökoloogilise, sotsiaalse ja majandusliku pärandi mitmekesisuse väljund ning rahva identiteedi looja Defineerima ja rakendama maastikupoliitikat, mille eesmärgiks on maastike kaitse, hooldamine ja planeerimine Maastiku konventsiooni rakendamine.
1) kasvava metsa uuendusraie; 2) maavaravaru kaevandamine; 3) veevõtt; 4) kalapüük; 5) jahipidamine; 6) saasteainete heitmine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse; 7) jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine (edaspidi jäätmete kõrvaldamine). 3) Eri liiki maastike omavahelise sidususe ja maastike mitmeotstarbelisuse säilitamiseks tuleb maastikupoliitikat rohkem integreerida eri tegevusvaldkondade (looduskaitse, muinsuskaitse, metsanduse, põllumajanduse, ehitustegevuse jne) poliitikatesse. Maastike sidusus seisneb eelkõige eri funktsiooniga maastikutüüpide (kultuurmaastike, pärandkoosluste, rikutud maastike, loodusmaastike) terviklikus käsitlemises maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamise vajadustest lähtudes. Laiemas tähenduses kujutab sidus maastik endast võrgustikku (maastike
178. Maastiku konventsiooni üld- ja erimeetmed. Maastiku konventsiooni rakendamine. Maastiku konventsioon ja Eesti. Üld- ja erimeetmed Üldmeetmete osas kohustub iga osapool o looma juriidilised põhialused, näitamaks, et maastik on oluline inimese elukeskkonna komponent, et ta on rahva ühise kultuuri, ökoloogilise, sotsiaalse ja majandusliku pärandi mitmekesisuse väljund ning rahva identiteedi looja; o defineerima ja rakendama maastikupoliitikat, mille eesmärk on maastike kaitse, hooldamine ja planeerimine; o leidma võimalusi kaasata üldsust, kohalikke ja piirkondlikke võimuorganeid ning teisi maastikupoliitika väljatöötamisest ja rakendamisest huvitatud osapooli; o integreerima maastiku oma regionaal- ja linnaplaneeringu poliitikasse, kultuuri-, keskkonna-, põllumajandus-, sotsiaal- ja majanduspoliitikasse, samuti kõikidesse teistesse poliitikatesse, mis võivad maastikke otseselt või kaudselt mõjutada.