Roosiaed heki või müüriga eraldatud aed, purskkaevude, jalgteede, lehtlate ja hekiga. Ees-Aasiast üle võetud rooside jm lillede kasvatamise traditsioonid. 9.Hiina aiad. Ehituskunst on põhiliselt puitarhitektuur. Aia loomisel lähtuti tavistlikust süüvimisest looduse olemusse ja konfutsianistlikus mõttes enesetäienduse võimalustest. Aed pidi pakkuma mägede rahu ja eraldatust. Kujunduspõhimõtted: Shanshui aed mäed ja vesi luuakse maastikupiltide seeriana. Igal aiaosal on nimi veemastik, mägine maastik jne. Kive valitakse aia kujundamisel värvi, vormi ja fraktuuri järgi. Elemendid: Vesi, veekogud, sillad, kivid, kaljud, paviljonid, haljastus. Pagood: Mitmekorruselised hulknurksed tellistest vm materjalidest tornid. Paviljonid: Kivialusega puuvailjon, mille sammastest ja taladest võrestik toetab kaarekujulist kivikatust. Puitosad kaetakse värvilise lakiga. Ting pargipaviljon. 10. Jaapani traditsioonilised aiad.
Uus pidulik kimono võib maksta kümneid tuhandeid jeene ning need rõivad saavad perekonnapärandiks. Kimono on tehtud standardlõikega ning kehasse sobitumine tehakse riietamise ajal. Rõiva vasak hõlm on alati mässitud üle parema. Vastupidi mässitakse ainult surnuid. Lehvikud Omaette oskus ja kohustuslik osa traditsioonilisest tervikust oli lehviku kasutamine. Seda kasutasid nii mehed kui naised. Naiste käes olid peened lehvikud, mis kaunistatud kaunite maastikupiltide ja sügavmõtteliste kalligraafiliste aforismidega. Lehvikukeelt valdasid eriti hästi aristokraadid. Lehvik nagu ka kõik muud aksessuaarid pidi sobima kimonoga, olema vastav aastaajale või sündmusele, sellel olev kujutis või aforism võis anda põhjust suhtlema hakkamiseks. Lehvik oli omaette sümbol. See võidi mingi sõnumina unustada kuhugi, kinkida pühendusega, hoida poolavatuna, liikumatult, peita selle taha nägu ja kõnelda vaid silmadega
Maaga. (L. Kaljundi, T-M. Kreem, J. Kreem, A. Mäesalu, I. Põltsam-Jürjo, Sissejuhatus. Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost. Koost L. Kaljundi, T-M. Kreem. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum Kadrioru kunstimuuseum, 2013, lk 13. Vt ka Linda Kaljundi artiklit ,,Balti ajalugu, kolonialism ja kul-tuurimälu. Friedrich Ludwig von Maydelli ajaloopildid" käesolevas erinumbris.) Maalilisus ja romantilisus olid ajastu maastikupiltide domineerivaks jooneks: enami-kus 19. sajandi vaatealbumites sulanduvad varemed idüllilisse maastikku. Nagu eeltoodud tsitaadidki näitavad, esineb sõnapaar ,,maalilised varemed" reaalselt enamikus tekstides, olles rohkem kui lihtsalt ajastuomane stereotüüpne sõnakõlks. ,,Maalilisus" on nüüdseks oman- danud laialdase tähenduse ja käibe, ent antud kontekstis on see termin eestikeelse vastena inglise ,,pitoresksusele" kõnekas ka seetõttu, et ilmus inglise 18. sajandi
annaabi.ee 
