a määratakse saastajatele, kes ei täida normatiivseid nõudeid b makstakse firma poolt võimudele teatud summa; tegutsedes seejärel ettenähtud keskkonnanõuete kohaselt, saab firma sissemakse tagasi, vastasel juhul mitte c on firma kindlustus juhuks, kui tal võib tekkida vajadus heastada keskkonnale tekitatud kahjud või katta saastuse likvideerimiskulud 82 Looduskaitselisteks prioriteetideks on Eestis a väärtuslike maastike ja maastikuosade säilitamine b haruldaste ja hävimisohus olevate looma- ja taimeliikide kaitsmine c inimese elukeskkonna ja biotoopide kaitsmine 83 Eesti edu jäätmete emissiooni vähendamisel 1990. aastatel oli suuresti tingitud a tootmismahtude langusest b emissioonimaksu sisseviimisest c kaasaegsete keskkonnatehnoloogiate rakendamisest 84 Puhas turumajandus kui majandussüsteem oli 19.sajandi Inglismaal 85 Eesti Vabariigi majanduspoliitika reformide algetapil (1990
a määratakse saastajatele, kes ei täida normatiivseid nõudeid b makstakse firma poolt võimudele teatud summa; tegutsedes seejärel ettenähtud keskkonnanõuete kohaselt, saab firma sissemakse tagasi, vastasel juhul mitte c on firma kindlustus juhuks, kui tal võib tekkida vajadus heastada keskkonnale tekitatud kahjud või katta saastuse likvideerimiskulud 82 Looduskaitselisteks prioriteetideks on Eestis a väärtuslike maastike ja maastikuosade säilitamine b haruldaste ja hävimisohus olevate looma- ja taimeliikide kaitsmine c inimese elukeskkonna ja biotoopide kaitsmine 83 Eesti edu jäätmete emissiooni vähendamisel 1990. aastatel oli suuresti tingitud a tootmismahtude langusest b emissioonimaksu sisseviimisest c kaasaegsete keskkonnatehnoloogiate rakendamisest 84 Puhas turumajandus kui majandussüsteem oli 19.sajandi Inglismaal 85 Eesti Vabariigi majanduspoliitika reformide algetapil (1990
Vastand: eurütoopne. Stress mingi abiootilise keskkonnateguri (stressori) halvenemisest johtuvad organismi elutegevuse hälbed (taimedel bioproduktsiooni langus). Struktuur ises tähenduses süsteemi (uuritava objekti) elementide suhteliselt püsivad seosed, mis määravad tema ehituse. S. on süsteemi talitluse seesmine alus. 2. demökol. populatsiooni koosseis: geneetiline, fenotüübiline, sooline, vanuseline, seisundiline, loomadel ka etoloogiline s.; 3. geoökol. maastikuosade paiknemine ja seostumus eri suurusjärkudes; 4. sünökol. ökosüsteemi ja koosluse iseloomulik omadus, mis avaldub a) koosseisuna (eluvormiline ja liigiline s.), b) paigutusena e. ruumilise s-na (jaotumus, taimekoosluse vertikaal- ja horisontaals., geomeetriline s. ehk arhitektuur), c) talitlusliku ehk funktsionaals- na (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus), d) ajalise s-na (aegs-na), mida harilikult käsitatakse kui dünaamikat öö-, päeva-, aasta- jm. rütmidena.
saj algul ka modernstiilist, muutus sümmeetriasunnist vabamaks nii terve mõisaansambli kui ka pargi planeering. Kasvas pargiarhitektuuri tähtsus. Valdavalt loodusliku ilmega pargis hakati enam rõhutama veekogu tähendust terrasside, sillakeste ja paviljonidega. Mõisaasula suurenedes kaotasid senise tähenduse piirded. Maastikupargid, mis hakkasid enda alla võtma üha suuremaid maa-alasid, kujunesid regulaarsele pargile või pargi peaosale jätkuks olemasolevate metsade või kaunite maastikuosade liitmise ning loduslike allikate ja ojakeste kujundamise ja paisutamisega suuremateks veekogudeks - järvedeks. 19. saj mõisaansamblitest võiks nimetada sajandi algusest Kolga, Hõreda, Raikküla, Mäo, 20. aastaist Aaspere, Riisipere, 30. aastaist Saku, Keila-Joa, sajandi keskelt ja Ii poolest Kohila, Härgla, Lihula, Räpina, Kuremaa, Hellenurme, Palmse maastikupargi osa, Sangaste, sajandi lõpust Toila Oru loss ja park ning paljud teised.
annaabi.ee 
