arheoloogilised jms) Minevikus toimunud muutuste uurimiseks tuleb kasutadajuba mitmesuguseid arheoloogilisi meetodeid. on välja töötatud hulk meetodeid, mis tuginevad füüsika, keemia ja bioloogia seaduspärasustele. Levinuimad on paleökoloogilised ja geoloogilised meetodid, mille abil hinnatakse mingis sette-, kivimi või jääkihis olevate orgaaniliste või kivistunud jäänuste järgi antud piirkonna maastikulist ehitust. Kaua aega tagasi toimunud maastikumuutuste uurimise põhialuseks on dateerimise meetodid. Enimkasutatud grupi moodustavad meetodid, mispõhinevad radioaktiivsete elementide poolestusajal. 14. Sesoonsete muutuste mõju erinevatele maastiku komponentidele (Eesti näitel). aastased e. sesoonsed muutused - maastike lühiajaline välisilme muutus (kevad, suvi, sügis, talv) nt: Jõgedel toitumis erinevus, järvedel sügavuse ja vee hulga erinevus, temp muutus, 15
inimühiskonnas toimuvatele protsessidele. Samuti rõhutatakse, et maastik on tervik, mille looduslikke ja kultuurilisi osi tuleb vaadelda koos mitte eraldi. Maastikuhooldus ja selle vajadus. Maastikuhoolduse olulisemad tegevused. Eesti maastike mitmekesisuse allikad. Erinevad lähenemised maastiku käsitlemisel: loodusmaastik ja kultuurmaastik. Millised tegurid muudavad maastikku. Maastikud ajas. Maastikumuutused. Kultuurilis-ajaloolise väärtusega maastikud. Maastikumuutuste olemus, põhjused ja nende ennustamine. Eesti maastike muutused. Maastike muutused maailmas ja Eestis. Maastiku muutmise juhttegurid XX saj. Eestis. Ruumilised protsessid maastiku muutumises. Maastiku muutused Eestis ja maailma. Võimalikud maastike stsenaariumid. Tänastes otsustes on “homsed” maastikud. Maastiku “tasandid”, maastikukihid, too näiteid. Eraldi väärtustamist vajavad maastikuaspektid
Suhteliselt väike pindala 45 227,63 km2(Ilma Peipsi ja Võrtsjärveta 43 432,31 km2) (130. - 192 riigi hulgas) Territooriumi äärmuspunktid: Põhjas: 59049’ pl Vaindloo saar 59040’ pl Purekkari neem Läänes: 21046’ ip Nootamaa laid 23024’ ip Ramsi neem Lõunas: 57030’ pl Naha küla Idas: 28013’ ip Narva Maastikku käsitletakse tavaliselt 4-mõõtmelisena, 3 ruumimõõtmele lisandub aeg. 147. Maastikumuutuste olemus, põhjused ja nende ennustamine. Eesti maastike muutused. Maastiku muutmise juhttegurid XX saj. Eestis maastik: territooriumi mingi osa, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mille olemuse määravad looduslike ja antropogeensete faktorite mõjud ja koosmõjud. Suurim inimese loodud maastikumuutus meie maal – Kirde-Eesti põlevkivikarjääride ala. Kõige üldisemalt on antud piirkonnale omased järgmised tunnused: 1
annaabi.ee 
