Uued suunad realism- naturalism, vabaõhumaal ja lõpuks ka impressionism tõid minevikulugude jutustamisse tardunud maalikunsti tagasi nii natuuri kui ka värvi ja valguse teema. Kunstnikud keskendusid mere ja taeva uurimisele, sest just neid motiive maalides oli hõlbus kahtluse alla seada Lääne maalikunsti üht aluspõhimõtet ruumi konstrueerimist rangete perspektiivireeglite järgi. Natuur ahvatles kunstnikke Barbizoni külla, innustas inglise maastikumaalijate armeed ning tõstis tasapisi huviorbiiti ka Normandia. Vabas õhus maalides sai paremini edasi anda maastikuvaatest inspireeritud vahetut muljet. Minu arvamus Käisin Kumu kunstimuuseumis vaatamas näitust, mille nimi oli Normandia maalijad. Kuna olen ise Normandias käinud ja näinud sealseid ilusaid mereäärseid kohti ja muud loodust, siis oli see näitus mulle väga tuttav. Maalidelt jäid mulle silma, et nendel kujunesid välja tüüpilised vaated. Tihti oli kujutatud mereteemalisi asju
Maastikumaal on üks nooremaid maaliliike maalikunsti ajaloos. Maastik oma algpäevil 15. sajandil oli pooleldi kaart, pooleldi maastikupilt, kuna selleaegsed kunstnikud maalisid nii nagu nad teadsid asjad olevat, saamata end vabastada teada olevate detailide kujutamisest. 16. sajandil hakkas niisugune kujutamisviis taanduma, kuid maastik jäi siiski ikka veel figuraalmaali, täpsemalt pühapildi taustaks. Alles 17. sajandi kuulsate hollandi maastikumaalijate loomingu kaudu sai maastikumaalist iseseisev maaliliik- väga kindla ülesehitusega, kuid aja nõuetele vastavalt ikkagi veel küllalt detailne. Maastiku puhul ei ole oluline detail, vaid üldmulje. Kuna kunstniku poolt maalimiseks valitud maastikuosa on vaid üks lõik lõpmatu suurest loodusetervikust, siis peab kunstnik ise selle lõigu iseseisvaks tegema, andes talle kindla kompositsiooni ja vajalikud värviefektid. Realism on 19 sajandi teisel kolmandikul rajatud maalistiil
sobivad tehnikad ning taasavastas huvi Saksamaa maastike vastu. Laialdasemalt tuntud mõjutajad Kuigi nende stiilid erinesid märgatavalt, olid Friedrich, J.M.W Turner ja John Constable üksteisest mõjutatud. Romantilise maastikumaali maalijatena, kasvas iga kunstnik üles ajal, mil ühiskond oli muutumas materialistlikuks. See aitas neil leida suuremat kontakti loodusega. Turner ja Friedrich maalisid tihti mägesid, mis olid ümbritsetud uduga. Maastikumaalijate seas oli see üks meelisobjektidest. Friedrichi maalid olid aga tehnilisemad kui Turneri omad. 8 KOKKUVÕTE Caspar David Friedrich muutis maastikumaalide nägu oma intensiivse ja emotsionaalse keskendumisega loodusele. Friedrichi jaoks ei olnud loodus lihtsalt taust, millega täita portree tagapind, vaid tema jaoks oli loodus ise tähelepanu keskpunktis. Kahjuks aga mõisteti Friedrichi omal ajal suuremas osas valesti
· Charles Leray ameti poolest graveerija, illustreeris mitmeid raamatuid ja tegi kaastööd moelehtedele. · Auguste oli väga tugev solfedzos, tal oli ilus õrn bariton. · Süütute kaev · Jean tahtis isale rõõmu valmistada ja ostus Louvre'ist Jean Goujoni reljeefide vähendatud koopiad, aga need Auguste'i ei huvitanud. · Pääsukese lend on sama igavene kui istuva ,,Kirjutaja" (vanaegiptuse skulptuur) rahu. · Fontainebleau koolkond looduslähedaste maastikumaalijate, nn. barbisoonlaste koolkond. · Tehniline progress sundis Auguste'i portselanimaalimist maha jätma 17. aastaselt. · Café-concert kohvik, kus külastajad võivad kuulata muusikat ja sansoone · le roi prantsuse keeles kuningas · Puljonginautijad Jeani vanaema ja kunstnik Laporte. · Auguste oli äärmisel häbelik mees. Armuseiklustest jutustades muutus ka Jean häbelikuks. · ,,Katsu oma naisest sageli, kuid mitte liiga kaua eemal olla. Pärast lühikest eemalolekut teeb
patusest loomusest ja vooruse n�ilikkusest kaunite ja lopsakate, ent siiski riknema m��ratud puuviljade k�rval. ******* Saftleven, kes s�ndis ja kasvas Rotterdamis, kolis 1632. aastal Utrechti, kus t��tas mitme erineva kunstistiiliga. Ta maalis nat��rmortidega laudainterj��re samas laadis kui tema vend Cornelis, ning maastikke, mis meenutavad Abraham Bloemaerti ja Jan van Goyeni t�id. Varajastel 1640ndatel langes Saftleven Utrechtis itaaliap�raste maastikumaalijate, esmalt Bartolomeus Breenberghi ja seej�rel Cornelis van Poelenburgi lummusesse. Nimetatud meistritega t��tas ta 1643. aastal koos maali �Arkaadia maastik� loomisel (Herzog Anton Ulrich Museum, Braunschweig, Saksamaa). Samas m�jutas Saftlevenit siiski k�ige rohkem ilmselt 1641. aastal Utrechti naasnud Jan Both, kuna kunstnik v�ttis omaks tema rikkalike detailidega stiili, hoolikalt seadistatud kompositsioonivalemi ja meeldej��va kuldse l�unamaise valguse kasutamise.
annaabi.ee 
