Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"maastikulisest" - 3 õppematerjali

Eesti loodusgeograafia 1 kursuse konspekt
44
pdf

Eesti loodusgeograafia 1.kursuse konspekt

EESTI LOODUSGEOGRAAFIA 1. Kursuse ülesehitus ja eesmärk Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade: Eesti loodusest, selle mitmekesisusest ja mitmekesisuse põhjustest; Eesti territooriumi paleogeograafilisest arengust; Maastikulisest liigestatusest. Õppekirjandus: Arold, I., 2005. Eesti maastikud. 453 lk. Arold, I., 2004. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 2001. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 1991. Eesti maastikud. 235 lk. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. 607 lk. Raukas, A., 2003. Geoloogia ja geofüüsika alused. 168 lk. INIMMÕJU Maastikumuutused Eestis 20. sajandil (Mander ja Palang 1994; Mander et al. 1996 järgi) Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised

Loodus → Loodusteadus
14 allalaadimist
Maastikuteaduse alused 1
28
pdf

Maastikuteaduse alused 1

süstematiseerimiseks: Koroloogiline kõrvutiseisvate komplekside ühendamist kõrgema astme kompleksideks. Selle järgi järjestatakse geokompleksid tasemete järgi ning moodustatakse hierarhiline astmestik alates lihtsamast homogeensemast maastikuüksusest (paigast) keerulisemate territoriaalsete üksusteni. Koroloogilist süstematiseerumist kõrgemal tasemel, s.o. regionaalsel tasemel (maastikulisest rajoonist alates) nim. rajoneerimiseks, aga madalamatel tasemetel (topoloogilisel tasemel) kui maastiku morfoloogiat. Tüpoloogiline On klassifikatsioon tavalises mõttes, kus ühte gruppi ühendatakse mingisuguste tunnuste poolest sarnased üksused. Erinevatasemelised geokompleksid klassifitseeritakse eraldi. Nii koostatakse eraldi paikade, paigaste ja paigastike klassifikatsioone.

Maateadus → Maastikuteadus
65 allalaadimist
Pärandkoosluste eksamiks
11
docx

Pärandkoosluste eksamiks

· (a) puhul vastupidine ei kehti, (c) puhul küll. Üldisemalt: · liigirikkamais kooslustes tarbitakse ressursse (kõikidel troofilistel tasemetel) väiksema jäägiga, ressursside viibeaeg koosluses pikeneb; · suurem liigirikkus vähendab ökosüsteemi protsesside suurte muutumiste ohtu väliste mõjutuste korral (häiringud, invasioonid, haigused jne) · koosluste mitmekesisus ning elu jooksul erinevaid elupaiku vajavate liikide püsimine sõltuvad otseselt ka maastikulisest mitmekesisusest. *NB! Liigirikkus on sageli looduskaitsetegevuse üks eesmärke! Pärandkoosluste taimestik Soontaimede liigirikkus Kooslus Leitud liike % eesti liikidest % kaitsealustest Puisniit 600 40 30 Looniit 270 17 16

Maateadus → Pärandkooslused
149 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun