Mõisapargid (rekonstrueerimiskava, hoolduskava) Puhkealad ja nende kujundamine Karjääride rekultiveerimine Planeeringud Ruumilised keskkonnameetmed jne Näited UNESCO maailma loodus ja kultuuripärandi konventsioon- maastikulised väärtuskriteeriumid (1990) Maastik on süsteem, mis koosneb looduslikest komponentidest (muldkate, veestik, taimkate, loomastik, kliima, reljeef), inimrajatistes (kiviaiad, teed, jne) tunnetusest ning ajast ja protsessidest nende taga Maastik maastikukonventsioonis-territooriumi mingi osa, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mille olemuse määravad looduslike ja antropogeensete faktorite mõjud ja koosmõjud Maastikuhooldus Alus, teaduslik alus, rakendusuuringud Tehnilised oskused GIS, avalikustamine, inimeste kaasamine, uurimismeetodite tundmine (GIS analüüs, küsitlused, osalusuuring, vaatlus) Praktiline väljund – rakendatavus! Üldlähenemine Väärtuslikud maastikud
● Kas taastame vaid maastiku kui dekoratsiooni või dekoratsiooni koos toimimisega? KÕIK EI OLE VÕIMALIK! MAASTIK ON PIDEVAS MUUTUMISES! Maastikon süsteem, mis koosneb looduslikest komponentidest (muldkate, veestik, taimkate, loomastik, kliima, reljeef), inimrajatistest (kiviaiad, teed, jne), tunnetusest ning ajast ja protsessidest nende taga Maastikul on vähemalt viis mõõdet: ● Kolm ruumilist (X,Y,Z), ● Aeg ● Inimtunnetus Maastik maastikukonventsioonis Maastik: territooriumi mingi osa, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mille olemuse määravad looduslike ja antropogeensete faktorite mõjud ja koosmõjud. Maastikulised väärtuskriteeriumid (1990 UNESCO) ● Esteetiline kvaliteet ● Ehitised, nende kompleksid ● Traditsiooniline maakasutus ● Põllumajandusmaastikud (traditsiooniline) ● Pargid, iluaiad ● Ajaloolised tööstusmaastikud, kaevandused
Ehk teisipidi, maastik seisab koos materiaalsest elementidest (vesi, kivimid, taimed, ehitised jne), sellest, kuidas inimene seda materiaalset tunnetab, ja sellest, kuidas need mõlemad ajas muutuvad. Maastik on koht, kus loodus ja inimene kokku saavad. Samamoodi on maastik looduslike ja sotsiaalsete süsteemide dünaamika peegeldus. Ja lõpuks, maastikus saavad kokku olevik, minevik ja tulevik. Igal maastikuelemendil ja komponendil on tähendus üksnes terviku kontekstis Maastikukonventsioonis: territooriumi mingi osa, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mille olemuse määravad looduslike ja antropogeensete faktorite mõjud ja koosmõjud. Loodusteaduslik uurimisviis vaatleb maastikku objektiivsena, sellisena, nagu ta on; maastiku moodustab kõik, mis seal näha on, ja uurimisprobleem on see, kuidas üksikutest tükkidest tervikut kokku panna. Kultuurgeograafilised lähenemised: Maastikus leiavad väljenduse meie kultuuri uued maaharimisvõtted, asustusmustrid,