Nabudi järv on tilluke (0,6 ha) ning kaugemal metsade rüpes, seetõttu ei ole paljudel sellest aimu. Tüübilt on järv pehmeveeline ja miksotroofne ehk segatoiteline. Järve voolab mitme lähedal asuva allika vesi ning väikese metsaoja kaudu on tal ühendus vaid paari-kolmesaja meetri kaugusel voolava Loobu jõega. Nabudi järve peatset kinnikasvamist ennustav õõtsik ei võimalda järvele läheneda kuiva jalaga: tänu sellele on järve ümbrus jäänud inimtegevusest puutumata. Maastikukaitsealaga saab tutvuda umbes seitsme kilomeetri pikkusel Viitna looduse õpperajal, mis algab Linajärve idakaldal motelli juures. Rada viib kõigi kolme järve äärde ning näitab mõhnadel ja oosidel eri tüüpi metsa-kasvukohti. Saab teha ka lühema tiiru ümber kahe suurema järve: matka pikkus on 2,5 km. Pikkjärve äärest leiab suured infotahvlid ning matkarada on tähistatud. Kätlin Küttis Ege Lehtsaar Alari Allika
domineerivad kultuurmaastikud: niidu ja põllutükid vahelduvad metsatukkade ja järvedega. Põhiline osa asustusest koondub just sinna. Lõuna-Karulas laiuvad metsamassiivid, kus orgude soised metsad vahelduvad küngastel olevate kuivemate metsadega ning nende vahele mahuvad veel rabad ja sood. Lahemaa Rahvuspark Lahemaa Rahvuspark loodi 1.juunil 1971 toonase Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega. Juba alguses rõhutati, et tegu pole lihtsalt tavalise looduspargiga või maastikukaitsealaga ning ei püüta esitada ega taastada ürgset loodusmaastiku, mis oleks inimestest puutumata. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa rahvuspark koosneb maastikuliselt Lahemaast, Lavamaast ja Kõrvemaast. Lahemaa rahvuspargi territoorium hõlmab praegu alasid kahest maakonnast ( Harjumaa ja Lääne-Virumaa) ning neljast vallast (Kadrina, Kuusalu, Loksa ja Vihula). Peamiseks eesmärgiks nähti Põhja-Eesti iseloomulikke maastikute
sportimisvõimalusi. Piirkonnas korraldatakse vastavalt aastaajale palju ratta-, jooksu- ja suusamaratone, ühiseid matkapäevi ja muid aktiivseid tegevusi. Kõrvemaa Terviserada ühendab endas erinevaid puhkekeskusi Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus; Aegviidu Puhkebaas, Nelijärve Puhkekeskus; Jäneda Turism koos Musta Täku talliga ning Valgehobuse suusa- ja puhkekeskus. Kõrvemaa on rikas ka loodusvarade poolest, kuid kuna see on kaitstud Kõrvemaa maastikukaitsealaga (kogupindalaga 20 390 ha), mis jaguneb omakorda mitmeks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks, on inimtegevus ja loodusvarade ammutamine antud piirkonnas üsna piiratud. Osa Kõrvemaast kaitseb ka Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, mis on looduskaitseala Harju maakonnas Kuusalu ja Anija vallas (pindalaga 13 086 ha). Kuusalu vallas Põhja-Kõrvemaa looduskaitse-alal esineb nt vähesel määral Põlevikivi (130 km2). 3. HINNANG PIIRKONNA LOODUS- JA/VÕI MAASTIKUVÄÄRTUSTELE
Uus tulija peab tükk aega ennast kohalikele "tõestama", enne kui ta päriselt omaks võetakse. Õppimist tahab keelgi. Kui siinne elanik oma ise oma elu ja ümbrust üsna tavaliseks peab, märkab külaline Karula rahva eripära ja tugevat sidet maa ning loodusega. Lahemaa Rahvuspark Lahemaa Rahvuspark loodi 1.juunil 1971 toonase Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega. Juba alguses rõhutati, et tegu pole lihtsalt tavalise looduspargiga või maastikukaitsealaga ning ei püüta esitada ega taastada ürgset loodusmaastiku, mis oleks inimestest puutumata. Rahvuspargi asukoha otsingutel lähtuti sellest, et oleksid esindatud meile iseloomulikud, kaunid ja mitmekesised ning seejuures võimalikult terviklike ökosüsteemidega loodusmaastikud. Eestimaa, mitmest küljest merega piiratud, poolsaarte ning saartega tihedasti ümbritsetud maa pidi merd, poolsaari, saari ja rannakülasid näitama ka oma rahvuspargis. Samuti pidi rahvuspark andma
loodusväärtusi sh looduskaitselisi objekte, mõju Natura alale, metsakasvukohatüüpide koormustaluvust ning vajalikke kaitsemeetmeid Samuti määratletakse nt. maastikukaitseala loodus- ja kultuuriväärtused ning võimalused nende eksponeerimiseks külastusobjektidena (vaatamisväärsused, õppe- ja loodusturism). Sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna analüüsimisel hinnatakse, millised on maastikukaitsealaga seotud huvipooled, tuues sealjuures esile kaitseala kasutajagruppe, erinevaid huviühendusi ning maaomanikke. Puhketegevuste planeerimine eeldab olemasolevate ja võimalike uute kasutajagruppide määratlemist ning nende sidumist võimalike puhketegevustega. Maastikukaitseala sees erineb kasutuskoormus alade kaupa, mis tuleneb eelkõige maastikukaitseala looduslikest tingimustest ning ümbritseva keskkonna iseloomust – asustusstruktuur ja - tihedus,