e maastikkudest alaleütlev maastikule maastikele e maastikkudele alalütlev maastikul maastikel e maastikkudel alaltütlev maastikult maastikelt e maastikkudelt saav maastikuks maastikeks e maastikkudeks rajav maastikuni maastikeni e maastikkudeni olev maastikuna maastikena e maastikkudena ilmaütlev maastikuta maastiketa e maastikkudeta kaasaütlev maastikuga maastikega e maastikkudega ainsus mitmus nimetav õpetlikkus õpetlikkused omastav õpetlikkuse õpetlikkuste osastav õpetlikkust õpetlikkusi e õpetlikkuseid sisseütlev õpetlikkusesse õpetlikkustesse
1. Mida mõistetakse kaasajal maastikena? Maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. 2. Mis on maastike kujunemise aluseks ja miks? Pinnavormid oma ainesega on maastike aluseks. Ligilähedaselt ühesuguses ilmastus on reljeef ja selle vorme moodustav aines kõige määravam komponent maastike arengus. See tuleneb eelkõige sellest, et need tegurid suunavad pinna- ja põhjavee liikumist ning ainete migratsiooni, samuti tingivad soojuse ja niiskuse ümberjaotust. 3. Millised on antropogeense maastiku iseärasused? 4. Kirjelda maastikuliste üksuste hieharhilist jada. Paik ehk faatsies kujunenud ühel mesoreljeefil (künkal, seljakul, tasandikul) paigas - kujunenud ühel mesoreljeefil (künkal, seljakul, tasandikul) paigastik kujunenud ühesuguse arengukäiguga mesoreljeefi vormistikul (küngastikul, orustik...
Portreemaalijana Saksamaalgi nimekas Gerhard Franz von Kügelen (1772 1820) peatus Eestis episoodiliselt, aga maastikumaalija Karl Ferdinand von Kügelen (1772 1832) jäigi Eestisse elama. 1818 tegi ta reisi Soome, mille tulemusel sündisid joonistused ja hiljem ka litograafiad (kolmes vihikus, igas viis lehte) pealkirjaga "Soome maalilised vaated". Vaated on klassitsismile omaselt idealiseeritud ja esmapilgul on neis vähe Soome eripära, pigem tunduvad need Itaalia maastikena. 1802.a. taasavati Tartu Ülikool saksakeelse ülikoolina. Samal aastal hakkas ülikooli juures tegutsema joonistuskool Dresdenist kutsutud graafiku Karl August Senffi (1770 1838) juhtimisel. Tema parimad tööd on vaselõiketehnikas portreed. Peamiselt maastiku kujutamisega tegeles Senffi järglane Tartu Ülikoolis August Matthias Hagen (1794 1874). Nii oma maalides kui ka mõnevõrra värskemates joonistustes on ta järjekindel klassitsist, kes järgib juba Claude Lorraini poolt 17.saj
ootused tuleviku maastike suhtes. Küsitletud saarlased peavad kõige rohkem lugu Saaremaale iseloomulikest paikadest nagu kivised kadakased puutumata mererannad, rannikupangad ja liigirohked rohumaad. Küsimusele missuguseid maastikke tuleb kaitsta Pooled vastanutest nimetas kaitset vajavana selliseid maastikke või nende komponente, mida nad ka omapäraste maastikena kõige rohkem esile tõstsid. Seega on selge, et eelkõige tuleb kaitsta Saaremaa omapära. Maastikuilmet rikuvad küsitletute meelest eelkõige prügilad. Taunitav on linnalise eluviisi jätkuv juurdumine koos kõrghoonete tekkimisega maastikupilti, suurte elamurajoonide rajamisega maale, sõiduteede võrgu laiendamisega ning maakohtade hülgamisega. Arvatakse, et saarlane on alati olnud maarahvas ja nii võiks see ka jääda.
annaabi.ee 
