Maareform-Eesti Vabariigi majanduspoliitikas oli esimeseks oluliseks sammuks 1919.a. vastu võetud maaseadus (maareform), mille alusel riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad. Suurem osa endisest mõisamaast jagati asundustaludena (u 35 000) välja rahvale, esmajärjekorras said maaomanikeks Vabadussõja silma-paistvamad veteranid. Kuigi esialgu oli uutel taludel raske toime tulla, said talupojad siiski hakkama. Mõisamajandus asendus talumajandusega, enamikul maasoovijatest oli võimalik olla maaomanik ning seetõttu kadusid varasemad teravad vastuolud. Uus majanduspoliitika- II Uus majanduspoliitika 1920 II poolel 1) riiklike kulutuste kärpimine (vähendati oluliselt laenude andmist); 2) lõpetati suurtööstuse arendamine ning põhirõhk pandi peamiselt siseturu jaoks kaupu tootvate väikeettevõtete arendamisele, mis kasutasid Eesti toorainet; 3) peamiseks majandusharuks kujunes põllumajandus (suurem tähelepanu
enamlaste ideede ja poliitika vastu. Eesti Vabariigi majanduspoliitikas oli esimeseks oluliseks sammuks 1919.a. vastu vetud maaseadus (maareform), mille alusel riigistati misate maa, hooned, tehnika, kariloomad. Suurem osa endisest misamaast jagati asundustaludena (u 35 000) vlja rahvale, esmajrjekorras said maaomanikeks Vabadussja silma- paistvamad veteranid. Kuigi esialgu oli uutel taludel raske toime tulla, said talupojad siiski hakkama. Misamajandus asendus talumajandusega, enamikul maasoovijatest oli vimalik olla maaomanik ning seetttu kadusid varasemad teravad vastuolud. Majandus arenes Eestis 1920ndate algul vga kiiresti (nt laialdane ehitustegevus, plevkivitstuse teke), 1923.a. saabus aga kriis. Suur osa oli selles pankade liiga kergekelisel laenuandmisel, mis ti kaasa inflatsiooni ja vajaduse ma maha suur osa riigi kullavarudest, aga ka Venemaa tegevus (poliitilistel phjustel krbiti tugevalt majandussidemeid Eestiga). Kriisist
Eesti Vabariigi majanduspoliitikas oli esimeseks oluliseks sammuks 1919.a. vastu võetud maaseadus (maareform), mille alusel riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad. Suurem osa endisest mõisamaast jagati asundustaludena (u 35 000) välja rahvale, esmajärjekorras said maaomanikeks Vabadussõja silma-paistvamad veteranid. Kuigi esialgu oli uutel taludel raske toime tulla, said talupojad siiski hakkama. Mõisamajandus asendus talumajandusega, enamikul maasoovijatest oli võimalik olla maaomanik ning seetõttu kadusid varasemad teravad vastuolud. 55) Millega algab ja millal lõpeb tööstuspööre/tööstusrevolutsioon? Tööstuspööre – vormiliseks alguseks loetakse aega, mil tööstuslikus tootmises võetakse kasutusele esimene aurumasin. Tööstuspöörde algus langeb kokku moderniseerimiseajaga (kehtib ainult eesrindlike riikide puhul, teistes riikides jääb algus hilisemasse aega).
annaabi.ee 
