..........................................................................................15 Energiakaev.......................................................................................................................15 Põhjavesi...........................................................................................................................16 Otseaurustumisega maasoojuspumbad..................................................................................16 Maasoojuspumba valimine – soovitused ja nõuded..............................................................17 Nõuded maakollektori paigaldamisel....................................................................................18 Maasoojuspumba tööpõhimõte.............................................................................................18 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................19
· Aur annab saadud soojuse kütteveele ja muutub taas kondenseerudes vedelikuks. · Reduktsioonklapp vähendab taas rõhku esialgse tasemeni vedelik jahtub ja ringlus taastub: taas võetakse soojust ja antakse tagasi kütteseadmetes voolavale veele. Kogu tööprotsess toimub 100% ilma heitmeteta. Maasoojuspump Maasoojuspump on soojuspump, mis ammutab oma energia maa seest. Suvel kütab päike maapinna soojaks ning talvel pumbatakse maapinda salvestatud päikeseenergia maasoojuspumba abil hoone küttesüsteemi. Maasoojuspumba kasutamiseks peab olema maakollektori paigaldamiseks piisavalt suur maatükk, kus talvel peal ei trambita ega lükata lund ära. Lumi kaitseb maakollektorit liigse külmumise eest. Maasoojusenergia saadakse kätte pinnasesse paigaldatud plasttorustiku ehk maakollektori kaudu. Torustikus ringlevale külmakandjale ülekandunud soojus kogutakse soojuspumbaga kokku. Seal muudetakse selle energiaväärtus kõrgemaks ning kasutatakse ära hoonete
pikema voolukatkestuse korral ei saa kuidagi tuba soojaks Soojuspumbad Maasoojuspump Õhusoojuspump Maasoojuspump Soojuspumba eelised Soojuspumba suureks eeliseks on selle kahesuunaline tööjaotus Soojuspumbas puudub soojuse tootmisel põlemisprotsess Ei ole vajadust ehitada katlamaja koos eraldi sissepääsu, korstna ja mahutiga. 100% automatiseeritud Süsteem on peaaegu hooldevaba. Tuleohutu. Töökindel. Pikaealine. Ökonoomne. Maasoojuspumba puudused Suhteliselt suur alginvesteering. Nõuab suuremat krunti (maakollektori paigaldamiseks). Puurkaevude puurimine maakollektori paigalduseks suhteliselt kulukas. Maasoojuspump Õhusoojuspump
vastab kahe jõujaama aastatoodangule. Naaberriigis Soomes hoitakse aastas kokku 300 miljonit kilovatt-tundi elektrienergiat ja loodusesse jääb paiskamata 100 000 tonni süsihappegaasi kuna soojuspumbas puudub põlemisprotsess, jääb põlemata ka märkimisväärne kogus hapniku. Kahjuks ei ole soojuspumbad Eestis väga levinud, kuid õnneks on inimesi kes muretsevad kekskonna heaolu pärast ja kasutavad soojusenergiat säästlikult. Need inimesed, kes muretsevad omale maasoojuspumba, käivad alguses välja suured summad. Tulevikus on neil majanduslik olukord parem kuna nad maksvad elektri eest 2/3 vähem kui nendel kellel pole soojuspumpa. Kodus sooja hoidmiseks on oluline kontrollida, et ei esineks soojuslekkeid. Kui need avastatakse, tuleb maja korralikult soojustada. Taastumatute loodusvarade säästmiseks oleks kodus soovitav kasutada soojuspumpasid, päikesepatareisid või mõlemaid koos. Ma
konstruktsiooni piludest. Piirded võimaldavad värske õhu sissepääsu, need pole eriti soojapidavad. Tänapäeval on erinevaid küttesüsteeme. Enamlevinud on puuküttega ahjud, pliidid ja kaminad. See on ka kõige odavam küttesüsteem, kuid ta ei ole kõige loodus sõbralikum. Uuemateks on maasoojuspumbad. Nende suureks eeliseks on selle kahesuunaline tööjaotus. Soojuspumbas puudub soojuse tootmisel põlemisprotsess. Soojuspump on automatiseeritud. Maasoojuspumba puuduseks on suhteliselt suur alginvesteering. See nõuab suuremat krunti, kuhu see süsteem paigutatakse. Õhksoojuspump on põhikütteseade, mis kasutab soojuse tootmiseks välisõhus salvestunud päikeseenergiat. Õhksoojuspumbaga saab tubadesse umbes 20-23 kraadi aga talvel sellest ei piisa see hakkab rohkem elektrienergiat tarbima või tuleb lisa küttekeha kasutada. Elektrikütte plussiks on suhteliselt odav süsteem. Elektriküte on väga paindlik, pakkudes
Tartu 2005. 74 lk. 6. Roomets S. Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn 2006. 45 lk. 7. Tamm T. Isotermiliste veovahendite soojus-tehniline diagnoosimudel. Magistritöö. (Juhend V.Viljasoo). EMÜ Tehnikainstituut. Tartu 2007. 69 lk. 8. Sihver L. Tööhügieen tööstusettevõtetes. Bakalaureusetöö. (Juhend V.Viljasoo). EMÜ Tehnikainstituut. Tartu 2005. 52 lk. 9. Roomets S. Üliõpilastööd ja nende vormistamine. Tallinn 2000. 44 lk. 10. Bajeva A. Maasoojuspumba Thermia Eco Classic 155 talitlus-tehniline töövõime veiselauda sisekliima tagamisel. Magistritöö. (Juhend V.Viljasoo). EMÜ Tehnikainstituut. Tartu 2007. 96 lk. 11. Kõverjalg A. Üliõpilastööde koostamise metoodika. Sisekaitseakadeemia. Tallinn 1999. 63 lk. 12. Rõõmus J. Ergonoomiline töökeskkond Viljandi maavalitsuse haldusruumides. Bakalaureusetöö. (Juhend V.Viljasoo). EMÜ Tehnikainstituut. Tartu 2007. 94 lk. 13. Veelmaa T
Kaalutud energiaerikasutuse juures on arvestatud, et: ruumide küte ja vee soojendamine on lahendatud: o ahikütte baasil: energiakandja kaalumistegur 0,75; soojusallika kasutegur 0,6; perioodilisest küttest tulenev kadu (ajutine ülekütmine, alakütmise vältimiseks kõrgem baastemperatuur) 15 %; o otsese elekterkütte baasil (radiaatorid): energiakandja kaalumistegur 1,5; soojuse väljastamise kasutegur 0,97; o maasoojuspumba baasil (põrandaküte): energiakandja kaalumistegur 1,5; soojuse jaotamise ja väljastamise kasutegur: 0,8; soojustegur ruumide kütteks: 3,0; soojustegur tarbevee soojendamiseks: 2,7; sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseadme korral on ventilatsiooniõhu soojendamine lahendatud elektrienergia baasil (kaalumistegur 1,5). 91
annaabi.ee 
