rentnikeks,st et mõisnik pidi hakkama riigile mõisa pealt maksu maksma, ei saanud mõisa enam vabalt müüa, pärandada ega pantida. Liivimaal mõisnikud keeldusid, lõpuks võeti neilt ära ka mõisad, mis olid neile läinud enne Rootsi aega. Riigile kuulus nüüd 5/6 maast. Talupoegade igapäevaelu suuresti ei muutunud. Põhiline muudatus oli, et kuna mõisnik ei olnud enam mõisa omanik, siis ei olnud ta enam ka talupoja omanik. Pärisorjuse lõpp seisis ukse taga. Clas Tott'i maaseadustik-Kinnitati 1671. aastal Stockholmis. Loetakse pärisorjuse lõpliku seadustamise aktiks. Talupoeg võis mõisniku maksude omavolilise tõstmise korral kohtusse kaevata. nõiaprotsessid-17.saj levis arvamus, et mõndadel inimestel on maagilised võimed, mis on omakorda ohuks teistele elanikele. Academia Gustaviana-1632. aastal avati Tartu Ülikool. Rõhutati, et see on loodud kõigile siinsetele rahvastele, kuid ühtki eestlast ega lätlast seal ei olnud
(Vene tsaari võimu aeg) *Rootsi keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu oli see, et Balti Saksa aadlikud ei olnud harjunud kellegi sekkumisega otsustamisõigusesse maa ja talupoegade üle. *Rootsi talupoeg ei olnud pärisori. *Rootsi kuningas vajas Balti sakslaste toetust (Poola oht) talupoegade olukord: *teokoorem suurenes, *karistused karmistusid, *talupoeg muutus pärisorjaks *kodukariõigus (võib talupoegi peksta) * talupojale jäi õigus mõisnik kohtusse kaevata (Clas Tott maaseadustik 1671a.) 1611-1632 Gustav 2. Adolf, 1644-1654 G. 2. Adolfi tütar Kristiina. Põhja-Eesti=Eestimaa kubermang kindralkuberner asub Tallinnas *Läänemaa, *Harjumaa, *Järvamaa, *Virumaa. Lõuna-Eesti, Põhja-Läti ja Saaremaa=Liivimaa kubermang, kindralkuberner asus Riias: *Võnnu mk, *Tartumaa, *Pärnumaa, *Riia mk., *Saaremaa. Maariik ehk Landerstad Eestimaa ja Liivimaa aadlike laialdaste õigustega omavalitsus, mis säilis ka Venemaa
Gustav II Adolf Rootsi kuningas, kes ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud mingeid kokkuleppeid nende vahel Maariik ehk landesstaat oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus Reduktsioon endiste riigimaade osaline tagasivõtmine Rüütelkond - Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaal Maanõunike kolleegium rüütelkonna alaline tegutsev organ. Manufaktuur - tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised Clas Tott maaseadustik pärisorjuse lõpliku seadustamise akt (1671) Kodukariõigus õigus talupoegi peksta Rahvusriigid - asjaajamine/kultuuriloome riigi põhikeeles, mitte ladina Kodanik - inimese-riigi side, võrdsus Forseliuse seminar 1684 aastal avatud Tartu lähedal seminar, kus hakati ette valmistama eestikeelseid koolmeistreid ja köstreid. Konsistoorium kirikuvalitsus Eestimaa ja liivima haldusjaotus: 1)Eestimaa(kubermang) 2)Liivimaa(kubermang) 1.Harjumaa 1.Tartumaa 2
Igantsi Jaak- Forseeliuse kaks kõige tublimat õpilast Andreas Virginius Kambja pastor, tõlkis ,,Vastse Taestamendi" Henrich Stahl- avaldas eesti keele grammatika Johann Hornung -avaldas Hornungi grammatika, mis tunnustas eesti keele tegelikku vormiõpetust Karl XI- Rootsi valitseja aastast 1672. Peeter I- Vene tsaar Karl XII- Rootsi valitseja; sai troonile 15-aastaselt 23. sündmus 1671- kinnitati c.Totti maaseadustik, mida on loetud pärisorjuse lõpliku seadustamise aktiks. 1684- B.G.Forselius avab õpetajate seminari 1686- annab Forselius välja aabitsa; ,,Vastne Testament" Adam ja Adrian Virginiused 1680- kiitis Rootsi riigipäev nn suure reduktsiooni heaks 1695-97- suur nälg (um 70 000 in) 1700- Põhjasõja algus 1704- alustas Peeter I Narva ja Tartu piiramist 1709- piirati Venemaa poolt sisse Riia 1710- piirati sisse Tallinn; Põhjasõja lõpp Eestis
vanema Vesse. Ülestõus suruti lõplikult maha 1345. aasta talvel. *Peale ülestõusu läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestimaa hertsogkonnas — Tallinn ja Rakvere 1343. ning Narva 1345. aastal. 1346. aastal müüs Taani kuningas Valdemar IV Eestimaa Saksa ordule. Pilet nr.8 1.Talurahva olukord Rootsi ajal. Talupojad olid sunnismaised-orduaja lõpust. Teokoormus-vilja kasvatamise suurenemine. Mõisate arv tõusis 500-lt 1000-le. 1671 maaseadustik-käsitles talupoegi pärisorjadena. Mõisnikel oli kodukariõigus. Talupoegadel jäi siiski võimalus mõisnik kohtusse kaevata. 2.Ümera lahing ja Madisepäeva lahing- milline tähendus eestlaste ajalooteadvusele? Ümera lahing peeti eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal 1210. 1210. aasta hilissuvel olid eestlased Ugandist ja Sakalast järjekordsel sõjakäigul, mis oli hästi ette valmistatud ning eesmärgiks seati Võnnu vallutamine
1656-1658 Vene-Rootsi sõda. Vene tahtis Eesti ala, kuid feilis ja sõlmiti 1661 Kärde rahu. Rootsi aja lõpuks oli ½ miljonit. Talupoegadele sunnimaisus. Rootsi aja alguses olid mõisnikud hästi lahked, sest oli vabu kohti sõdade tõttu, ja olid lahked tingimused, et ära ei mindaks. Mõisa alad laienesid. Teokoormis suurenes. Mõisate arv kasvav kiirelt. Rootsi aeg kujundab välja Eesti. Talupoeg jäi ikkagi omandiks, põgenike aitamise eest ranged karistused. 1668. Totti maaseadustik pärisorjuse lõplik seadustamine. Vaba inimene langes orjusesse, kui oli mõisniku maapeal ja lasi välja esimese suitsu. Liivimaa mõisnikud olid sellega rahul. Kodukariõigus mõisnik võis oma talupoegi peksta. Makse ja koorimisi ei tohtinud suvajärgi tõsta. Lõpp: 17.sajandi lõpuks oli Rootsiriigi kuldaeg. Karl XI 1672 sai uueks kuningaks. Majandus oli soki äärel, tulud olid kokkukuivanud. Aadli võim oli kasvanud nii palju, et absolutism oli ohus
annaabi.ee 
