· teravili · puuvill, kemikaalid. 5. Põllumajanduse areng 10.oktoobril 1919.a. andis Asutav Kogu välja Maaseaduse. Alustati maade väljajagamisega uute talude loomiseks. Enne maareformi oli eksisteerinud: suurpõllumajandus mõisate näol ja väikepõllumajandus talude näol. Pärast reformi kujundati põllumajandus enamuses ümber talumajandussüsteemile. Eesmärgiks oli elujõuliste perekonnatalundite moodustamine. 28.jaan.1920.a. Maareformi teostamise määrus: uutele maasaajatele anti talukohad rendilepingu alusel kuueks aastaks. Pärast sellist katseaega anti maa pärandatavaks kasutamiseks. Maareformiga rajati uusi ja soodustati vanade talude arengut. Eesti Vabariigi põllumajanduse peaharuks oli looma- kasvatus, loomakasvatuses omakorda piimakarjakasvatus. See oli taludele peamiseks sissetuleku allikaks. Põllukultuuridest toodeti müügiks kartulit ja lina. Põllumajanduse peamiseks eesmärgiks oli arendada neid
Talude üldarvu kasv aeglustus. Neid ostsid 50%-lise kursiga nominaalväärtusest inimesed, kes tasusid riigile maa ostuvõlga (ja teisi võlgu). Eesti talude parimaks arengujärguks olid aastad 19251939. Parim seetõttu, et talud vabanesid lõplikult mõisa survest. 25. Talumajanduse areng Eesti Vabariigis (1918-1940) Pärast maareformi kujundati põllumajandus ümber talumajandus-süsteemiks. Rendilepinguga anti uutele maasaajatele talukohad 6-aastase katseajaga. Pärast nn. katseaega anti maa pärandatavaks kasutamiseks. Maa väljaostu ajaks oli 55 aastat. Eesmärk elujõuliste perekonnatalude moodustamine. 1926. a. seaduse põhjal hakkas Rahandusosakond välja andma maareformiga seoses võõrandatud maade eest tasumise pantkirju. Eesti talude parimaks arengujärguks olid aastad 19251939. Parim seetõttu, et talud vabanesid lõplikult mõisa survest. Talude arv suurenes mõisate ärajagamise arvel u. 1,5 korda. 26
jäetavat maad 5-7 ha talupidajatele, kes abistasid saksa okupante. · Arvata maafondi saksa kolonistide maad, rahvavanelaste maad, samuti peremeheta jäänud maad ja maad, mis nende pidajatele jäävad tagasi andmata. · Riikliku maafondi peab esmajärjekorras kasutama taluteenijate, maatameeste ja väikemaapidahate maaga varustamisel 12-18 ha talunditega ühe perekonna khota, sõltuvalt maa headusest ja asukohast. · Anda uutele maasaajatele osa ehitusi ja inventari, mis kuulusid saksa kolnnistele ja kodumaa reetjatele · Okupatsiooni ajal maatameestele, väikemaapidajatelt ja keskmiktalunikel röövitud mma, kariloomad, põllumajandluslik inventar ja muu vaea tuleb tagasi anda nende seaduslikele pidajatele · Anda krediiti individuaalsete hoonete ehitamiseks külades kehvik- ja keskmiktalunik majapidamistele, esmajoones neile, kes said kannatada saksa okupatsiooni ajal.
annaabi.ee 
