see aastateks jääb. Seetõttu on elumajade ümbrus eestlase jaoks hirmus räpane. Beduiinidel on tugevasti säilinud hõimujaotus. Hõimupealikke kutsutakse seikideks. Nemad langetavad kõige olulisemaid otsuseid nagu kohtumõistmine, abiellumine ja muud tähtsad asjad. Beduiinide kogukonnad on väga suletud. Nende lapsed ei käi koolis, nad ei kasuta arstiabi ja teisi sotsiaalteenuseid. Beduiinidel on tugev tervis ja nad kasutavad maast madalast iidse meditsiini tarkusi ja maarohtude abi. Beduiini naised peavad võõraste inimeste eest oma nägu varjama. Abielluda võib ainult seigi loal. Viimaste aastakümnete jooksul on aeg sundinud beduiine oma elukombeid üle vaatama. Osa neist on jäänud paikseks, paljud otsivad tööd linnadest kas taksojuhtide või teenindava personalina. Rannikul tegeldakse ka kalapüügiga. Beduiinid on väga visad ja osavad kauplejad. Osa beduiinilapsi käib ka koolis. Beduiini rahvalaulud ja - tantsud on väga omapärased, samuti on teistsugune
Paljud saksa arstid arvasid ,et see rohkem inimelusid nõuab,kui haigused kokku.Hiljem hindab Baer saunas vihtlemist kui head vereringe elustajat. Haiguste põhjustest arvavad eestlased esikohal olevaiks jumala karistust ja mõne nõia kätetööd.Haiguse prognoosi tuletavad nad söögiisust.Selle rahva hulgas leidub tihti selliseid ,kes on endale ,,targa" hüüdnime võtnud ja teesklevad ,et on saanud imeväe mingi jubeda teoga.Ainuke asi ,milles nad osavad on, on maarohtude kasutamine kergemate tervisehädade puhul. Sellised olid eestlased 200 aastat tagasi. ,,Vaatame tõtt:sellised me olime kakssada aastat tagasi-Eestlaste olemus Karl Ernst von Baeri järgi." Lembitu Twerdianski 2014-11-16 http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=664
Kes on nõid ? Nõiaks nimetavad paljud rahvad isikut, keda usutakse suutvat oma teadmiste, oskuste ning eriliste võimete või sidemete abil suutvat mõjutada maailma ja seda kontrollivaid jõude. Nõidust seostatakse tänapäeval enamjaolt ebausuga ning põhjendatakse uskumisega maagilistesse jõududesse ning nende inimliku mõjutamise võimalikkusse. Siiski nimetatakse tänapäevani nõidadeks ka inimesi, kes maarohtude ja muude alternatiivse meditsiini vahenditega inimesi ravivad. Ristiusk suhtub nõidusesse taunivalt ning peab nõidade nõiavõimete allikaks tavaliselt ühendust saatanaga. Keskajal olid kristlikel usutegelastel välja töötatud meetodid nõidade tuvastamiseks ning nõidade üle peeti kohtuprotsesse, mille süüdimõistva tulemuse korral nõidu sageli hukati. Kuidas ennast nõidade eest kaitsta. Kaelakeed, mitmesugused amulettidega käevõrud, näiteks auguga kivid
Järgmisel päeval viidi Seppo juba kiirabiautoga oma kliiniku elustamiskeskusse. Arstid ja õed suutsid Seppole anda veel kaks kuud. 3 Need kaks kuud veetis ta oma kabinetis, mis oli muudetud palatiks. Haigevoodis lamavale Seppole oli kalliks kingituseks metsaülem Johannes Luksepa külaskäik, kelle juures olid nad Mõisakülas käinud ja sinna ka oma maamaja ehitanud. Talle saadeti ka pakke maarohtude ja õpetustega ja kirju teemal, mis kellelgi kunagi neerupuudulikkuse puhul tervise tagasi toonud. See oli kui paljude inimeste ühine võitlus, mis lõppes 19. aprilli keskpäeval. ,,Laupäev, 19. Aprill 1980 oli päikesepaistelise ennelõunaga kevadpäev. Ilusad kirkad ilmad olid püsinud juba nädalaid. Kes seda päeva mäletavad, teavad, et pärastlõunal kattus taevas kiiresti hallide pilvedega, tõusis tuul ja äkki oli kõik ümberringi mattunud lumetormi
ja põletati tuleriidal. Sellega aga ei hävitatud talurahva uskumusi üleloomulikest jõududest, nõidumisest ja libahuntidest, vaid need elasid külaühiskonnas veel paar sajandit. 6 Ristiusk, teadus ja nõiaprotsessid XVII sajandil Nõidadeks peeti sageli vanu naisi, eriti aga kerjuseid ja vigaseid. Ennustamine, ,,kurja silmaga" või ,,lausumiste" ja loitsudega ,,ära tegemine", haiguste ravimine ,,maarohtude" ja ,,sõnade peale lugemisega", ,,armujookide" kasutamine ja varastatud asjade leidmine ,,nõidade" või ,,tarkade" abil- kõik need olid tolleagse külaühiskonna tavalised nähtused. Tihti kahtlustati- ja jälle kõikjal Euroopas- nõiakunstides neid vanu naisi, kes tegelesid ravimisega. Katoliku kiriku eesmärgiks oli ürgsete allikate, puude ja kivide austamist mitte likvideerida kui modifitseerida, muutes paganlikud pühapaigad kristlikeks ja seostades neid paganlike jumalate