planeerimise probleemid) sümptomid? Planeeritakse inimeste jaoks Igal pool ei saa rakendada samu põhimõtteid – piirkondlikud iseärasused Tehnoloogia – pole mõtet soovitada kasutusi, mida ei osata rakendada Integratsioon – peab mõtlema ka teiste ressursside saadavusele Hea põllumajandusmaa sobib tihti ka teisteks otstarveteks, kuid mitte vastupidi 14. Millises suurusjärgus nõuavad erinevad energiatootmisviisid maaressurssi (sama koguse energia tootmiseks)? Et toota 1800 MW energiat, läheb tuumajaamal vaja 4,5 km2, tuulepargil/tuulikutel 437 km2 ning päikeseenergial / paneelidel 54 km2 maa 15. Millised on jätkusuutliku planeerimisprotsessi põhimõtted (linnas, üldisemalt igal pool sh maapiirkonnas)? • Hinnata olukorda (kas väärtus on parem siis, kui muudame midagi või kui jätame ala puutumata)
kooseksisteerimise võimalustest, lk 11 2004. aastal kasvatati maailmas GM põllukultuure 81 miljonil hektaril, kuid aasta pärast ulatus GM põllukultuuride külvipind juba 90 miljoni hektarini. Arengumaades oli aastane juurdekasv kuni 23 %, arenenud riikides 5%.3 Kõige sagedasem argument geneetilise muundamise vajalikkusest rääkimisel on selle võimalus ära toita üha kasvavat rahvastikku, kasutades piiratud maaressurssi. FAO (Food and Agriculture Organization of the United Nations) andmetel toodetakse praegu poolteist korda rohkem toitu kui maakera elanikkonna toitmiseks vaja on, seega pole hetkel kasvava rahvastiku toitmisel toidu vähesus probleemiks. Rahvastiku toitmise tegelikuks probleemiks on materiaalsete ressursside ebaühtlane jaotumine maailmas. Eestis vastutab geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse kohaselt Keskkonnaministeerium GMO-de keskkonda viimise ja turustamise eest.
Täielikult kasutamata põllumajandusmaa hulk on Eestis üpris suur 123 187 ha. Need massiivid moodustavad kogu Eesti põllumajandusmaast umbes 15%. Lisaks umbes 160 000 ha kasutamata maad asub massiividel, mis on osaliselt kasutusel. Pindalatoetusi saavast 840 000 hektarist rohumaadest moodustavad ainult toetuse eesmärgil hooldatavad (niidetavad) rohumaad hinnanguliselt enam kui 110 000 ha. Seega kokku on kasutamata 9 maaressurssi Eestis pea-aegu 0,4 mln ha, mis moodustab kogu põllumajandusmaast kolmandiku. Kui kogu kasutamata põllumajandusmaast kasutusele võtta 0,2 mln ha ja selle peal energiaheina (päideroog, idakitsehernes, põldtimut) kasvatama hakata, võiks saada 11 250 GWh primaarenergia väärtuses biomassi aastas. Umbes sarnase aastase toodangu annaks keskmiselt ka energiavõsa kasvatamine, kuid aastate lõikes oleks toodang muutlikum. 1.4. Geotermiline energia
Lisaks vedelkütuste tootmisele sobivad kõik nimetatud kultuurid ka biogaasi tootmiseks. Teravilja tootmisel saab lisaväärtusena kasutada ka põhu põletamist. Teravilja omatoodang, mis on orienteeruvalt 600-760 tuhat tonni aastas (1) ei kata omatarbimist söödaks, inimtoiduks, seemneks ja tööstuslikuks otstarbeks ning teravilja veetakse igal aastal täiendavalt sisse. Kuigi teravilja biomassi ressursina praegu käsitleda ei saa, on teravili ja eriti rukis, arvestades maaressurssi, suurima potentsiaaliga tööstustoorme allikas. Suhkrupeedi kasutamist energiakultuurina piirab Eestis tootmiskvoodi puudumine, mille tootja ei saaks toetust, mida saavad tootjad kvoodiga riikides. · Looduslikud heintaimed: niidetav biomass püsirohumaadelt ning (pool)looduslikelt kooslustelt, märgalad Loodushoiu eesmärkidel niidetavate maa-alade biomass sobib kasutamiseks eelkõige väiketootmises kas biogaasi tootmiseks või põletamiseks. Meie järved ja merelahed on
annaabi.ee 
