mitmele organismi tunnusele s.h. ka mittesoovivatele. Transgeen võib hakata tootma kahjulikke produkte, mis on organismile toksilise ja allergeense mõjuga. · Inimene on harjunud sööma looduslikku toitu. Meie organism pole aga suuteline nii kiiresti muutuma ning omastama geneetiliselt muundatud toitu. · GM toidu propageerijad toovad põhjuseks rahvaarvu suurenemist ja toidu mittejagumist, näljahäda, maaressursi puudumist ja madalaid saake. Tegelikult on meil maailmas kasutusest väljas ligi 1,6 miljardit ha põllumajandusmaad. Samuti pole GMO saakide osas täheldatud eriliselt suuremaid arve. · GM toit on madalama toiteväärtusega. · Geneetiliselt modifitseeritud toit põhjustab inimese soolestikubakterite tegevuse häirimist. · GMO on dominantsete tunnustega, levib kergesti keskkonnas ning reostab teisi taimi.
Joonis 3 Põllumajandusmaa tehingud aastate 2003-2013 lõikes (Maa-ameti tehingute andmebaasi aastaülevaated) Joonis 3 näitab, kuidas alates aastast 2003 on järjest kasvanud põllumajandusmaa ehk haritava maa müümise tehingud. Langus on tulnud alates aastal 2009, siis oli majanduskriis ja sealt on näha, et vaid kaks aastat oli maa hind veidi madalam ning siis hakkas uuesti hind tõusma. Selle mõjutajateks võivad olla nii toetused kui ka ettevõtjate tootmise kasvuga kasvav vajadus maaressursi järele. Ka enne EL liitumist toetas riik põllumajandusettevõtteid neile soodsat laenu võimalust andes. Maaelu arendamise sihtasutus väljastas spetsiaalset investeerimislaenu põllumajandustootjatele tootmismaa soetamiseks ning aastatel 2001-2007 oli laenajaid üsna palju (Maaelu edendamise sihtasutus… 2013) Suuremad põllumajandusüksused on jätkusuutlikumad aasta aastalt kuna suudavad teha
2.2) Joonis 1.2.2 Energiaresursside kasutamine kaugkütte tootmiseks aastal 2005 (6) Peamiselt kasutatakse taastumatuid loodusvarasid, biomassi osatähtsus elektri kui ka kaugkütte tootmiseks on aga väike. Eesti peaks suurendama biomassi kasutamise osatähtsust,sest see aitaks vähendada riigi sõltuvust imporditavatest ressurssidest ja fossiilsetest kütustest ning vähendada survet looduskeskkonnale . Kokkuvõte Biomassi laiema tootmise eelduste tugevuseks on piisava maaressursi ja tööjõu olemasolu, mis tuleneb traditsioonilise põllumajandustootmise intensiivistumisest. Käsitledes puidu kui biomassi kasutuse võimalusi ja erinevate tehnoloogiate jäätmete kasutamist saab meie tugevusena käsitleda senist kogemust ja olulist kasutust. Lisaks vanadele kogemustele on Eesti ühiskonnal küllalt näiteid valmisolekust vastu võtta uut ja innovaatilist. Meie majandus on olulises kasvufaasis ja piisavalt väljaarenenud
energiakultuuride kasvatamist Eestis ülejäänud ligikaudu 300 - 400 tuhandel hektaril põllumajandusmaal. Kui energiakultuuri kasvatamine ei osutu kasumlikuks (koos toetustega), siis see potentsiaal ei realiseeru. [4] Biomassi tootmine energiaks sellel maal oleneb biomassi turustamisel pakutavast hinnast, mis peab katma tootmiskulud ja andma mõistliku kasumi. Samas oluline on, et töötleva tööstuse toorainenõudluse tekkel saab arvestada maaressursi olemasoluga. Alternatiivina tuleb kõne alla ka kultuuride kasvatamine aladel, mis ei ole registreeritud 7 põllumajandusmaana, kuigi nende puhul võib oletada suuremat pindade killustatust ning madalamat boniteeti. Lisaks tuleks otstarbekamalt reguleerida energiakultuuride kasvatamise tingimused looduskaitsealadel. See, mitu ühikut energiat nimetatud pindadel on võimalik toota, sõltub peale kasutatavate kultuuride oluliselt ka biomassi
a) veisekasvatust iseloomustavad näitajad; b) seakasvatust iseloomustavad näitajad; c) linnukasvatust iseloomustavad näitajad jne. Teiseks võimaluseks on näitajate süstematiseerimine nende osavõtu järgi tootmisprotsessis: 1. Tootmisressursside (tootmispotentsiaali) olemasolu ja nende kasutamist iseloomustavad näitajad; a) põllumajandusliku maa olemasolu, maa kvaliteeti ja maa kasutamist iseloomustavad näitajad (maaressursi näitajad); b) tööjõu olemasolu, tööjõu kvaliteeti ja tööjõu kasutamist iseloomustavad näitajad (tööjõuressursi näitajad); c) hoonete ja masinate olemasolu, hoonete ja masinate kvaliteeti ja nende kasutamist iseloomustavad näitajad (kapitaliressursi näitajad); d) ilmastikku iseloomustavad näitajad (kliimaressursi näitajad). 2. Tootmistulemusi iseloomustavad näitajad; a) tootmise mahtu iseloomustavad näitajad;
vesiviljelejad nõu küsida. Samuti puudub Eestisse kasvatamiseks sissetoodavate kalaliikide ja sissetoomisega kaasnevate haiguste ja parasiitide leviku tõkestamiseks vajalik karantiinikeskus. 55 8.6. Vesiviljelussektori SWOT Tugevused Nõrkused 1.Kõrge tehnoloogiline tase 1.Oskuslike spetsialistide puudumine 2.Vee ja maaressursi olemasolu (sh 2.Mahukate käibevahendite vajadus soojuselektrijaama jahutusveed) (omavahendite vähesus) 3.Bioloogiline ressurss aretustööks 3.Madal konkurentsivõime Eesti ja looduses Euroopa turgudel 4.Traditsioonid ja järjepidevus 4.Väike toodangu maht 5.Nõudlus tööstuse poolt toormaterjalile 5.Senine selge strateegia puudumine 6
annaabi.ee 
