Rahvaarvult suurima maakonna Harjumaa rahvaarv ületas 31. detsembril 2011 väikseima rahvaarvuga maakonna Hiiumaa rahvaarvu 65,2 korda ja rahvaarvult teise maakonna Tartumaa rahvaarvu 3,7 korda, mis näitab ilmekalt Eesti rahvastiku maakondliku paiknemise väga suurt erinevust. Kui rääkida rändeprotsessidest Eestis, on levinud arusaam, et maapiirkond tühjeneb ning inimesed lähevad elama linnadesse ja välismaale. Andmed näitavad aga, et hoopis linnarahvastik kahaneb kiiremini. Maarahvastikuga võrreldes toimub linnarahvastiku kiire kahanemine valglinnastumise tõttu. Kasv toimub Tallinna, Tartu ja väiksemal määral ka Pärnu ümber. Eesti rahvastiku keskmine tihedus on 32 in/km², mis on küllaltki tagasihoidlik näitaja võrreldes Euroopa riikidega. Lääne-Euroopa riikides on rahvastiku tihedus peaaegu kõikjal üle 100 in/km² kohta. Siiski elab Eestis rahvast tihedamalt kui Põhja-Euroopa riikides ning suuremas osas Venemaal.
suurriikidele odavat toorainet ning tööjõudu. Seda poliitikat nimetatakse imperialismiks, mis on suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. Tööstusühiskonnast võime rääkida, kui tööstuses töötava rahva osakaal on jõudnud võrreldavasse suurusjärku põllumajanduses töötava rahvastiku osakaaluga ning linnarahvastiku osatähtsus on jõudnud võrreldavasse suurusjärku maarahvastikuga. Tööstustoodang on sel ajal domineeriv ning rahakäive suurem. Nagu põllumajanduspööregi, oli tööstuspööre ühiskonnaliikmetele raske katsumus. 1840. aastal naiste ja laste tööpäeva pikkust lühendati 12 tunnilt 10 tunnile. Tööstustööliste palgad olid ühed madalaimad. Seda võimaldas suur töösoovijate hulk. Elati barakkides. Kõigile perekonnaliikmetele tööd ei jätkunud. Linnarahvas erinevalt maarahvast elas ühe põlvkonna kaupa, puudus vanemate toetus
Isegi maarahvastik hakkab eelistama just linnalähedasi, mitte niivõrd viljakaid alasid. Tühjaks kipuvad jääma mitte üksnes soode, rabade ja metsade alad, vaid ka suurtest linnadest eemal asuvad, ehkki viljakad piirkonnad. Eestis on see areng küll veel algusjärgus, kuid rahvastiku koondumine Tallinna ümbrusesse, Harjumaale on juba selgesti märgatav. Rääkimata mitmete linnade olemasolust seal, on Harjumaa ka tihedaima maarahvastikuga maakond Eestis. Seevastu Ida-Virumaa tulnukrahvastikuga suurlinnad ei suuda enda ümber maarahvastikku koondada ega isegi omaenda rahvastikku säilitada, seal rahvastiku tihedus väheneb. Siiski elab neis kahes piirkonnas kokku üle poole Eesti rahvastikust. Üsna suur on ka Tartumaa ja Pärnumaa rahvastik, tänu linnadele. Muud maakonnad on väherahvastatud. Eesti asulad
annaabi.ee 
