sunnitud järeleandmisi tegema. Nii kutsutaksegi kokku esimest korda Riigiduuma. Riigiduuma kokkukutsumine ei toimunud Nikolai II initsatiivil. Kui Nikolai II poleks teinud järeleandmisi, oleks kriis ühiskonnas süvenenud ja lõpuks jõudnud ka valitsejani. Fjodor Stolõpin tegutses üsna aktiivselt peaministrina 19061911. Seda aega võib pidada reformide ajaks. Toimus agraarolude ümberkorraldamine Venemaal. Maaprobleem oli teravnenud, mille pärast hakkas riik toetama talupoegade ümberasumist Siberisse, kus oli palju vaba maad. Ümberasumispoliitika taga oli ka soov leevendada sotsiaalseid pingeid ühiskonnas. Vabatahtliku ümberasumispoliitika raames saadeti Siberisse ka neid talupoegi, kes võimudega pahuksis olid olnud. Stolõpini jaoks oli tähtis kasvatada talupoegadest eraomanikud, mis oli asi, millele varem tähelepanu ei pööratud. Ka Stolõpini tegevus ei leia ühiskonnas laialdast poolehoidu
arvatakse, et arameakeelne on originaaldok, heebrea k on nähtamatu toimetamise tunnustega, seda on hiljem siis parandatud seega. 2 ajarmtus mainitakse ka 6:22-23 (vastab esra 1-le, seos olemas neil). Esra rmtus räägitakse tagasipöördumise loast ja eesmärgist tempel üles ehitada. Esra 6s templi varade tagasiandmisest ja templi ülesehitamisest., see ka originaal, kuna tagasipöördumine oleks nende suuruse tõttu võrdlemisi rumal olnud (maaprobleem jms juudasse jäänute ja eksiilist tulnute vahel.). Pole siiski kindel, kas Kyros sellele tegelikult ka mõtles. Arameakeelse edikti kohta- edikt suuresti öeldud, vormiliselt paistab rohkem kui sisemärgukiri, memo.), kus nad ka oma templi taastasid. Juudast sai poolautonoomne vasallriik Pärsia impeeriumi koosseisus ja seda valitses preesterkond. Pärsia kuningad lubasud juutidele ulatuslikud omavalitsusõigused. V sajandi keskpaigast kehtis Moosese seadus. Juudast
Ernst Põdder. Õigused Tlnas, Harjumaal ja Läänemaal riigivastase tegevuse ohjeldamiseks. Enamlaste aktiivsus vähenes tunduvalt, olid sunnitud põranda alla minema. Enamlaste jaoks kujunes kõige suuremaks võiduks kogu VS ajal Saaremaa mäss (16.02.1919). 48 Maj seisus Saaremaa raskem kui Mandri-Eesti. Talude päriseksostmine oli Saaremaal alganud tunduvalt hiljem. Terav maaprobleem. Ilma enamliku propagandata oleks need põhjused jäänud realiseerimata. Saaremaa mäss algas mobiliseeritavate vastuhakust. Osa nendest olid juba eelõhtul pidanud salakoosoleku, kus otsustati sõtta mitte minna. Kuivastust marsiti Orissaarde, sealt Kuressaare peale. Kõikides valdades, millest läbi mindi, kuulutati võim töörahva kätte läinuks. Valdadesse saadeti kirja mobiliseerimiseks saarlaste mässuväkke. 21.02ks Kuressaare all ca 1000 mässulist
annaabi.ee 
