peamiselt liikumise kooskõlastamiseks. Ümber suuõõne lihaste asub paar spetsiaalseid põsetänkusid (Bug). Rinnakelme tängud hõlmavad peamiselt mantli, samas kui parietaalsed tängud hõlmavad naha pinna [6]. Närvisüsteem ja närvitängud on ära toodud joonisel 4. Kohamälu olemasolust viinamäetigudel annab kinnitust H. Lind (1990) poolt läbiviidud eksperimendis: Osad isendid koguti peale seda, kui nad olid juba talveuneks valmistudes maapinnasesse kaevunud ning asetati ümber tehislikke talvitumisaukudesse, mis asusid algsest kohast kaugel; Teised isendid koguti enne maase kaevumist ning asetati piirdega ümbritsetud maa-alale, sundides neid talvituma selles piirkonnas. Kõik talve üle elanud teod naasesid järgmiseks talvitumisperioodiks oma algsele talvitumisalale, hoolimata sellest, et kevadel olid nad tulnud maapinnale hoopis teises kohas, suutsid nad siiski õige tee leida [7].
suur. 3. Mis tegurid soodustavad keemilist murenemist? Millises kliimas on see eriti intensiivne? Keemilist murenemist soodustab: 1) kõrge temperatuur, sest see kiirendab keemilisi protsesse, 2)Sademed(moodustuvad lahused).Eriti intensiivne on see palavas ja niiskes kliima. 4. Selgita, kuidas mõjutavad mulla kujunemist: a. Kliima - Kliimast sõltub murenemisprotsesside kiirus. Kui on vihmane kliima, siis laskuvad lahustumisvõimelised elemendid sügavamale maapinnasesse. b. Lähtekivim - Lähtekivimi mineraalne ja keemiline koostis määrab ära mulla füüsikalised omadused nagu värvuse, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja mineraalainerikkuse. c. Reljeef - Mõjutab mullaosakeste ümberpaiknemist ning mulla vee- ja soojusreziimi. d. Aeg - Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. e. Organismid -Taimed lisavad mulda orgaanilist ainet ning tarbivad mullast toiteelemente ja vett. f
ja pruunkaru. Haruldased ei ole ka rebane ning kährik. Loomakasvatajate probleemiks on aga alati olnud meie metsades elutsevad hundid. Imetajaid võime leida kõikjalt: metsast, avamaastikult, siseveekogudest, merest ja inimasulatest. Eesti territooriumist on üle 40% kaetud metsadega. See loob küllaldaselt häid võimalusi suurimetajate (põder, pruunkaru, ilves, metskits jt.) elupaikadeks. Rohukamara ja puhmaste vahel leiavad omale elupaiga mitmed pisiimetajad. Osa neist kaevub maapinnasesse meisterdades endale väiksemaid või suuremaid urgusid (mutt, vesirott). Urus elavad ka mäger ja rebane. Inimtekkelised avamaastikud on soodustanud põld-uruhiire, pisihiire, juttselg- hiire ja kivinugise levikut. Inimasustusega kaasneb otseselt koduhiire ja koduroti levik. Peamiselt koobastes ja puuõõnsustes on omale varjupaiga leidnud mitmed käsitiivaliste liigid (habelendlane, suurkõrv, suur-nahkhiir jt.). Eesti arvukates siseveekogudes kohtame saarmast, ondatrat ja kobrast
annaabi.ee 
