oluliselt on suurenenud elektri eksport. 3 1.1.Põlevkivi Eesti pikaaegseks ja vaieldamatult peamiseks energiaallikaks on olnud põlevkivist toodetud elektrienergia. Kui aastakümneid tagasi oli maardlaid ja kaevandusi täis suuremosa ida Eestist siis tänaseks on mitmed kaevandused suletud. Põlevkivikaevanduste sulgemise peamiseks põhjuseks on eelkõige majanduslik otstarbekus. Maapinnakihid kaevanduste piirkonnas ei jookse horisontaalselt, kaevandamise algfaasis asusid tootmiseks kasutatavad põlevkivikihid maapinna lähedal ning kaevandamise kulud olid suhteliselt soodsad. Kuna põlevkivi ei „kasva“ siis tuli kaevandamise jätkudes liikuda aina sügavamale maa alla, see aga muutis kaevandamise järjest kulukamaks. Tänasel päeval on Eesti peamine elektri tootja AS Eesti Energia otsimas lahendusi ja võimalusi väljaspool riigipiire, toormaterjali kaevandamiseks ja
paiknemiskohas ning sellest tulenevalt asetub linn pehmel, tugevalt küllastunud savi pinnasel, mis põhjaveevarude vähenemise tõttu hakkab vajuma. Hinnangute kohaselt on veevarude vähenemise tõttu Mexico City vajunud ligi 9 meetrit, ning selle tulemusena on linna hooned ja infrastruktuur saanud tugevalt kannatada (Jordan et al, 2010). Aastane vajumise tempo on hinnanguliselt 40 cm (Engel et al, 2011). Selle tagajärjel on lagunenud ka maapinnakihid, mis eelnevalt kaitsesid põhjavett reostuse eest ning seetõttu muutub piirkonna põhjavee kvaliteet ajaga aina haavatavaks. Lisaks reostab põhjavett ka halvasti paigutatud tulvavee äravoolusüsteem, kust kõrgvee perioodil lekib reostunud vett põhjavette. Leevendamaks veega seotud probleeme Mexico Citys ja mujal Mehhikos, on algatatud kaks rahvuslikku programmi (Herrera, 2009): ● Jätkusuutliku veekasutuse programm (Water sustainability program), millega nähakse ette
järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, veerised. 52. Kuidas tekib põhjavesi? Kui sademete vesi satub maapinda, siis algselt liigub see maa raskusjõu toimel maapinnas sügavamale kuni tuleb vastu veepide. Vesi tungib edasi ka veepidemesse, kuid saab seal liikuda hästi aeglaselt ning seetõttu hakkab veepideme kohale kuhjuma põhjavesi, mis hakkab mööda veeladet laiali voolama kõrgemalt madalamale. Nii on kõik maapinnakihid järk-järgult täitunud ning nüüd toimub vaid põhjavete uuenemine kõrgemal alal oleval toitealal. Kuna maapinnas liigub vesi aeglaselt siis ei jõua maapinnakihid enne uute vihmade saabumist kuivaks joosta ning nii saabub teatud hetkel tasakaal juurde tekkiva ja ära voolava vee vahel ning maapinna poorid on teatud sügavuseni täidetud põhjaveega. Infiltratsioonil – sajab vihma ja vesi imbub pinnasesse, Eestis. Kondensatsiooni vesi – veeauru kondenseerumine tühimikus. Kõrbetes.
annaabi.ee 
