Vanad roomlased kasutasid geotermaalvett selleks et ravida silma ja nahahaigusi. Pompeis kasutati kuuma vett ka majade kütteks 10000 aastat tagasi hakkasid indiaanlased kasutama kuumaveeallikate vett söögitegemiseks jaravimiseks. Ka Uus Meremaa maoorid on kasutanud kuumaveeallikate vett söögitegemiseks. Alates 1960-st aastast on Prantsusmaa kütnud kuni 200000 kodu, kasutades geotermaalset vett. Tänapäeval me puurime kaeve, et tuua maapinale kuum geotermaalvsi. Geloogid,geokeemikud,puurijad ja insenerid teeva palju uurmistid ning katsetusi, et kindlaks määrata piirkonnad, mis sisaldavd gotermaalvett. Kui kuum vesi javõi aur jõuab kaevude kaudu maapinnale, kasutatakse seda elektri tootmiseks geotermaal jõujaamades või kasutatakse seda sojusenergiat muul otstarbel. Geotermaalsetes jõujaamades kasutatakse looduslikku kuuma vett ja auru, mis saadakse maa seest, t panna pöörlema turbiin, is toodab elektrit
Vihm on oluline atmosfäärisaaste väljapesi ja veeaur on olulisim kasvuhoonegaas. Küllastatud veeauru rõhk kasvab temperatuuriga. Ühel ja samal temperatuuril on vee kohal küllastatud veeauru rõhk suurem kui jää kohal. Kõige niiskem on troopikas, sest seal on soe. Järelikult mida jahedam on ilm, seda kuivem on õhk. Kondensatsiooninähtused maapinna lähedal Kaste on õhust temperatuuri langemisel ja veeauru kondenseerumisel maapinale ja esemeile sadestunud veepiisakesed. Hall valge kristalliline sade, mis tekib õhus oleva veeauru sublimatsiooni tagajärjel, kui öösel aluspinna temperatuur langeb alla 0oC. Härm on valge/lumetaoline sade esemetel, mis tekib udu ehk väga peenikeste veepiiskade külmumisel. Teraline härmatis on lumetaoline sade (amorfse ehitusega), mis tekib tuulise ilmaga. Kristalliline härmatis on valge sade esemetel, mis koosneb jääkristallidest ja tekib tuulevaikse ilmaga.
N 2O UV-kiirgus Osoonikiht kahjustub nende ühendite koostoimel Osooniauk – osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooni keemilist hävimist stratosfääris põhjustavad farmaatsiatööstuses ja külmutusseadmetes kasutatavad fluori-, broomi- ja klooriühendid (nn freoonid). Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Iga ultraviolettkiirguse maapinale jõudev lisahulk kahjustab kõike elavat (nahavähk inimestel) Troposfääriosoon „halb osoon“: troposfääris esinev osoon moodustub põhiliselt fossiilkütuste põletamisel tekkivate lämmastikoksiidide, orgaaniliste ühendite ja päikesevalguse koostoimel, kahjustades inimese tervist ja taimestikku moodustab 10% kogu atmosfääris leiduvast osoonist O3 on tugev oksüdeerija ja reguleerib teiste ühendite sisaldust õhus (reageerib kergesti
annaabi.ee 
