omanike muudatused olid tekkinud väga palju heauskseid omanikke, et kuidas seal vahel leida sobivat varianti (90ndate maareformi suurimad probleemid). Kinnistud mis tekkisid maareformi tingimusel õigusjärgsetel omanikele anti maad endistes piirides (kinnistute jagamine pärijate vahel, palju kaasomanikke). Aga kui nüüd olid hooned läinud kellegi teise eraomandisse, siis neid hooneid ei tagastatud, kui aga oli tegu ENSV omandis olnud hooned, siis need tagastati. Maapiirkonades uued kinnistud: 1 ha suvila juures maad, 2 ha elamu juurde, 20 ha elamu 3 juurde, kui elamu omanik ja õigusjärgne subjekt taotlesid maad jne. Need 'mustrid' kajastuvad ka meie kinnistupiltides. Tänaseks päevaks on maareform peaaegu läbi. Suure osa moodustavad tagastatud maad, teise suure osa moodustavad riigi omandusse jäetud maad (RMK maad, metsamaad jne), vähem nt munitsipaalomand vms
Maapiirkondade töötuse vähenemine oli suurel määral seotud enam levinud heitumusega: inimesed loobusid tööotsingutest, sest töökohti oli vähe ning halb transpordiühendus ja lastehoiuvõimaluste puudumine ei võimaldanud kaugemal tööl käia. Eluga tuldi toime tänu põllumajandussaaduste kasvatamisele oma tarbeks ja juhutööde tegemisele. Majandusbuumi aastatel, mil töötus ja heitumus vähenesid, oli pikaajaline töötus jällegi suurem maapiirkonades. Uus majanduskriis tõi endaga kaasa suurema töötuse kasvu ja tööotsingute kestuse pikenemise linnalistes asulates.. Töötuse, sealhulgas pikaajalise töötuse kasvu piiramiseks parimaid lahendusi nagu olemas ei ole. Nimelt sõltub tööhõive ettevõtluse ja riigi majanduslikust olukorrast ning see omakorda kõigi osaliste haridusest ja oskustest. Mitte ainult töötajate, vaid ka ettevõtjate ja poliitikute omast.
3. Regiooniti inimeste bruotopalga erinevused. Enamasti oleneb inimeste sissetulek haridustasemest. Kõrgema haridusega inimesed töötavad enamasti linnades, mistõttu on neil kõrgem palk. See tuleneb tihti sellest, et linnades on kergem haridust omandada, erinevate koolide olemasolu ja väiksem väljaminek haridusele seoses kodust käimise võimalusega. Lisaks erineva tasemega töökohtade olemasolu. Madala kvalifikatsiooniga inimesed töötavad enamasti erinevates maapiirkonades. Piirkondlikud palgalõhed on olnud läbi aegade väga suured, osades piirkondades polegi töökohti, mille palk oleks suur. 3.1 Aastatel 2006-2010 2006 aastal toimus hüppeline palgakasv kõikides Eesti piirkonades, mis tippnes 2007. aastal 20,5% juurdekasvuga, kuid 2008. aastal palgakasv pidurdus järsult (Joonis2). (Potisepp 2011:179) Joonis 2. Inimese
annaabi.ee 
