"Tulimuld" (1950-1994), "Mana" (1957-1999) Eesti luule paguluses: 4 põlvkonda klassikud: Henrik Visnapuu (1890-1951) 6 luulekogu, enamasti valikkogud uutest ja vanadest värssidest poliitline isamaalüürika, võõrsiloleku kajastamine Marie Under (1883-1980) "Sädemed tuhas" (1954), Ääremaile (1963) + 3 valikkogu patriootlikud teemad, paguluse üldised soovid ja lootused Gustav Suits (1883-1956) kogu "Tuli ja tuul" (1950) mälestused kodumaast, poliitilised seisukohavõtud, maapaomeeleolud arbujad ja nende kaasaegsed: Bernhard Kangro (1910-1994) Karl Ristikivi (1912-1977) 17 luulekogu paguluses "Inimese teekond" (1972) Loodusluuletaja inimene võõras, muutunud maailmas nn kadunud põlvkond: Kalju Lepik (1920-1999) "Tuulisui" rühmituse kokkukutsuja vastupanuluule, kirjanik võõras maailmas, maapaos olemise mõtestamine traditsiooniline vorm, assotsiatiivne luule, rahvaluule mõjutused, intertekstuaalsus
visnapuu, under, suits, adson; arbujad ja nende kaasaegsed: kangro, ristikivi, rannit; kadunud põlvkond, kelle debüüt jäi sõja jalgu: lepik, kolk, grünthal, laaban; ja juba paguluses hariduse saanud noored: ivask, laaman, karuks. Viljakaim Visnapuu poliitiline isamaalüürika. Uudislooming oli päevikuline võõrsilolu kajastus ja poliitiline deklaratsioon rahvale osakssaanud ebaõigluse vastu. Suits mälestused kodumaast, poliitilised seisukohavõtud ja maapaomeeleolud. Under poeetiline lihtsus ja rahvalähedus. Ristikivi modernistlik luule kajastab inimest võõras, muutunud maailmas. Eksistentsiaalselt valdav paguluselamus. Kangro luule mahukas, isikupärane ja muutub ajas suht vähe. Mediteeriv enesetunnetuslüürika. Liigub reaalse ja kujuteldavam elu ja unenäo piiril. Maagiline realism. Grünthal viljakas ja vormiliselt virtuooslik. Luuletas peamiselt sõjast ja erootikast. Rõhutatult range vorm. 21. Kalju Lepiku luule.
Neli põlvkonda: klassikud (Visnapuu, Suits, Adson, Under), arbujad ja nende kaasaegsed (Rannit, Kangro, Ristikivi), kadunud põlvkond (Kolk, Grünthal, Lepik, Laaban), paguluses hariduse saanud (Ivask, Karuks, Laaman). Henrik Visnapuu vilakam vanema põlvkonna autor. Kirjutas poliitilist isamaalüürikat oma sõjaeelsete ,,Maarjamaa laulude" stiilis. Gustav Suits hilisluule kogu ,,Tuli ja tuul" (1950) sõjaaegsete vapustused, pagulasluule esikümnendi temaatika, mälestused kodumaast, maapaomeeleolud. Marie Under poeetiliselt lihtne ja rahvuslähedane luule. Patriootlikud teemad. Karl Ristikivi napp luulelooming koondub ,,Inimese teekond" (1972). modernistlik luule. Ivar Grünthal luuletas sõjast ja erootikast, vormiliselt virtuooslik. Ta on originaalne ja vitaalne. Raimond Kolk rikastas luulet murdekeelsusega. Debüteeris võrumurdelise luulekoguga ,,Üksik täht" (1946) 22. Kalju Lepiku luule. Asutas 1940
annaabi.ee 
