Tuglase ristinimi pandi Võnnu kihelkonna kirikuraamatusse kirja kujul Wridebert. Oma varasemad tööd, sh esimesed raamatud "Hingemaa" (1906) ja "Kahekesi" (1908), avaldas ta Mihkelsoni nime all, mõne üksiku kooliaegse kirjatüki signeeris ta varjunimega Villem Tuglas. 1909. aastasr on Tuglas tema alaline kirjanikunimi ja 1923. aastast ühtlasi kodanikunimi. Ent veel mitut teistki nime on Friedebert Tuglas kandnud. Maapao aastad elas ta üle eesti ja soome sõprade dokumentidega. Neid laenasid talle Villem Grünthal, Gustav Suits, Aleksander Netlief, Fredrik Alander ja Ilmari Aalto. Abiks olid maskeerimisvõtted, nagu valehabe ja lonkamine, aga ka mida ta eraldi toonitab hea õnn, päästev juhus. Kirjanikuna meeldis talle müstifitseerida ja maske vahetada. Nii avaldas ta sugestiivse esseenovelli olematust kirjanikust Arthur Valdesest (1918). Mõtles välja
tema romaanidel "Karikas kihvti" (1893) ja ""Linda" aktsiad" (1894). Järgnesid maakehvikuromaan "Külmale maale" (1896) ning romaan "Raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). Eduard Vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850. 1860. aastate talurahvaliikumisest: "Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja "Prohvet Maltsvet" (19051908). Eriti "Mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. Maapao-aastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "Jutustused" (1913) ja süvenenud psühholoogilise vaatlusega romaan "Mäeküla piimamees" (1916). Samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "Tabamata ime" (1912) ja komöödia "Pisuhänd" (1913), mis kujutavad kodanluse kultuuriambitsioone; ärieluaineline näidend "Side" ilmus 1917. Hiljem avaldas Eduard Vilde novelle ja redigeeris varasemat loomingut
Olemuse, Idee terviseks... Kuus aastat tagasi, kui ma maapakku läksin, Hegeli nime peaaegu ei mainitud. Nüüd sa ei saa saapapaelu ka osta, ilma et müüja ei küsiks sinu arvamust eksistentsi olemuse kohta. Alles siis kui ma nägin kuue jala pikkust roostekarva kassi tõstmas klaasi Absoluutse Subjektiivsuse terviseks, jõudis maapao tähendus mulle täielikult pärale. BELINSKI: Kas te mu artiklit olete lugenud? HERZEN: Ja siis need teie artiklid... Hädaldada ajaloolise 88 arengu pärast oli mõttetu ja ennast tähtsaks pidav, hukka mõista kahetsusväärseid detaile oli pedantne ja kunsti asjasse segada oli naeruväärne... Ma sain