seisundi ühtlustumise momendile. Passikorralduse seadus 1863. Mõisnike kodukariõiguse kaotamine 1865. Uus vallaseadus ehk maakogukonnaseadus1866. Mõisnikud kaotasid kontrolli talurahva omavalitsuse üle. Võimude lahususe põhimõte vallaasutustes. Tsunftisunduse kaotamine 1866. Aadlike ainuõiguse kaotamine rüütlimõisate omamisele 1866 (Liivimaal), 1869 (Eestimaal). Teotöö kaotamine koormise vormina 1869 Jüripäevast. Kõik reformid laiendasid vaba majandustegevust. Murrang maaomandisuhetes Suurmaaomand Mõisate valdused, rüütlimõisad. Rüütlimõisad kõige olulisemad, pikka aega piiratud kitsa seltskonnaga, neid võisid omada üksnes rüütelkondade liikmed. Eesti soost rüütlimõisaomanik Mats Erdell, (rahvasuus Sõnni Mats) tegemist tolleaegse ärigeeniusega. 1860.aastatel kehtestati seadusega, et rüütlimõisaid võivad osta ka kõik ülejäänud ühiskonnaliikmed. Fideikomiss, fideikomissmõis: mõis, mis pidi jääma mingi kindla aadlisuguvõsale.
Valla kohtuprotokolle on säilinud massiliselt, väga hea ajalooline allikas. 1866- Lõplikult kadus ära tsunfti sundlus. 1866- Liivimaal kaotati ära aadlike ainuõigus omada rüütlimõisasi. 1869- Kaotati ära talumaadel teorendi. Teotööd võis kasutada mõisamaal, kvoodimaal ja kuuendiku maal, kuid piiratud kogustes. 1871- Kõik võisid hakata pidada veskit (Varem see kuulus ainult aadlitele). Kõikide reformidega edendati vabaturu majandust. 18) Murrang maaomandisuhetes: Suurmaaomand: Suurmaaomand- Ehk mõisad. Rüütelkond kaotas ainuõiguse omada rüütlimõisasid, kuid varem võis isegi saada rüütlimõisa kui sa ei kuulunud rüütelkonda kasutades mõisa panti või renti. Mats Erdell- Eesti talupoeg saab mõisapidajaks "Sõnnimats". 1830ndate aastatel sai mõisapidajaks pandi tehingu kaudu. Maad võisid osta ainult kristlased balti provintsides, juudid ei tohtinud maad osta.
Oli oluline osa ka talupoegade protestiliikumisel ja palvekirjadel. 1866- kaotati tsunfisundlus 1866(liivimaal) ja 1869 (eestimaal) kaotati aadli ainuõigus rüütli/eramõisate omamisele. 1869 jüripäeval kaotati riigivõimu survel ametlikult teotöö kui koormise vorm talumaadel. 1871- kaotati mõisnike ainuõigus veskite pidamisele Lisaks sellele, et nad olid kodanlikud reformid olid need reformid suunatud vaba majandustegevuse võimaldamisele (turumajanduslikku toimimist). 19. Murrang maaomandisuhetes. Suurmaaomand. Talude päriseksostmine Aadli rüütlimõisa omamise ainuõiguse seadus kaotati 1866 ja 1869 aastatel. Suurmaaomand- Oli pikka aega olnud ainult rüütelkondade privileeg. Oli ka võimalik mitte-immatrikuleeritud-aadli inimestel omada mõisat kahel viisil- kas panditud mõisa või mõisa rentimise kaudu. Nõnda saidki mõisate omanikeks mitmed kodanikud kuid ajapikku ka üksikud talupojad. Alates 1830nendatest sai talupoegi mõisate omamiseks Liivimaal, Eestimaal alles alates
annaabi.ee 
