Siinjuures peab jälgima, et mootoripöörded ei langeks alla väändemomendi alumise piiri, sest see viiks hoopis suurenenud kütusekuluni ning võib halvendada mootori õlitust. Kas pidurdada nii, et käik on sees või hoopis neutraalasendis? Kui kasutada vabakäiguga veeremist, siis kulutab auto mootor tühikäigul küll kütust, kuid veeremise käigus saame pikemalt kasutada inertsi. Seda nähtust on optimaalne kasutada näiteks maanteedelt mahapööretel. Samas pidurdades selliselt, et käik on sees, on mootori kütusekulu küll null, kuid distants, mis auto edasi veereb, jääb üsna lühikeseks. Selline sõiduvõte sobib pigem situatsioonides, kus on sagedased kiiruse muutused. Kui auto peaks kiiremini seisma jääma ja seda juhtub liikluses tihti on ,,käik sees" pidurdamine parem lahendus (CIECA 2007). On oluline tähele panna, et allamäge sõitu aeglustades tuleb alati käik sees hoida, sest
poolteist peale lume sulamist on kuiva kuluheinaga lehtpuumetsad isegi tuleohtlikumad okaspuumetsadest. Sama on pikkade põuaperioodide ajal. Põua ajal täiesti tule eest kaitstud metsi ei olegi, mõningane erinevus on vaid tule iseloomus. Metsa bioloogilistest iseärasustest isegi enam avaldavad metsa tuleohule mõju metsa paiknevus ja külastatavus. Selgelt on suurem tuleoht asulate ja linnade lähistes metsades, kus palju inimesi käib metsas ja kus on ka suurem oht mujalt (maanteedelt, kulupõletamisest, kodustest lõketest jms) tule metsa pääsuks. Eristatakse kolme põhilist metsatulekahju liiki: Pinnatule korral põleb maapinnal olev süttiv materjal: kuluhein, sammal, puhmad, põõsad, risu jms. pinnatuli võib esineda iseseisvalt või koos ladva- või maatulega. Pinnatuld võib esineda kõikjal maastikul, nt roostikus või põllul. Maatuleks nimetatakse põlengut, kus tuli on tunginud pinnasesse vähemalt 5-7 cm sügavusele
Euroopa Liidu juhtorganid hakkasid eelmise sajandi lõpul pöörama erilist tähelepanu ummi- kutest ja ülekoormatud maanteedest põhjustatud probleemidele lahenduste otsimisele. Parimaks lahenduseks peetakse reisija- ja kaubavoogude suunamist ülekoormatud ja ummistatud maanteedelt raudteedele. Nii on Euroopa riikides pööratud alates eelmise sajandi lõpuaastatest suurt tähelepanu raudteevedude arendamisele. Arendatud on raudtee infrastruktuuri ja võetud kasu- tusele uusi vagunitüüpe. Maanteevedude edasine kallinemine loob soodsa pinnase, et mahuveod tehakse üha rohkem