siiski viimastele. Marburgi Wigandi kroonika järgi poodi saarlaste juht Vesse seejärel jalgupidi üles. Kaotatud lahing ei murdnud siiski saarlaste võitlusvaimu. Juba samal kevadel, kui orduväed saarelt lahkusid, puhkes taas ülestõus. 1345. aasta alguseks kogus ordu kokku suure armee, kuhu tuldi nii üle Euroopa kui ka mujalt Liivimaalt. Armee tungis taaskord üle jää Saaremaale. Seekord toimus otsustav lahing Maasilinna juures toona tuntud Maansaare nime all. Saarlased jäid kaotajaiks ning pidid ehitama Maasilinna ordulinnuse (saksakeelne Soneburg tähendabki trahvilinnust), tõenäoliselt ka Kuressaare piiskopilinnuse. 4 Kokkuvõte 1343. – 1345. aasta sündmused on Eesti keskaja tähelepanuväärsemaid sündmusi, mis sügavalt mõjutasid edaspidist ajalookäiku. Põhja-Eesti vabadusvõitluse otsesteks tulemusteks olid eeskätt olulised muutused Eesti territooriumi kuuluvuses
üles. Pole selge, kidas see täpselt välja nägi, kuid arheoloog Ain Mäesalu on oletanud, et ta võidi puua kiviheitemasina külge. Kaotatud lahing ei murnud siiski saarlaste võitlusvaimu: juba samal kevadel, kui orduväed saarelt lahkusid, puhkes taas ülestõu. 1345. aasta alguseks kogus ordu kokku suure armee, kuhu tuldi nii üle Euroopa kui ka mujalt Liivimaalt. Armee tungis taaskord üle jää Saaremaale. Seekord toimus otsustav lahing Maasilinna juures (toona tuntud Maansaare nime all). Saarlased jäid kaotajaiks ning pidid ehitama Maasilinna ordulinnuse (saksakeelne Soneburg tähendabkitrahvilinnust), tõenäoliselt ka Kuressaare piiskopilinnuse. Taani müüb Põhja-Eesti Saksa ordule Taani kuningad olid Põhja-Eesti müümist plaaninud tegelikult juba pikemat aega. Provints oli riigiga väga lõdvalt seotud ja kohalikel vasallidel, kes moodustasid Harju-Viru ja hiljem Eestimaa rüütelkonna, olid väga laiad privileegid. 1330
Pöide – Pöide ordulinnus piirati ja hävitati (1343). Saksa ordul üristus Mandri-Eesti alistada ja saarlased purustati kahe sõjakäiguga. Karistuseks tuli ehitada ordule uus linnus Maasilinn. Karja - 1345. aasta talvel naasis meister orduväega Saaremaale ja rüüstas Karja ümbruses kaheksa päeva jooksul maa paljaks. Lõpuks palusid saarlased rahu. Saarlased andsid pantvange ning nõustusid oma relvad Lihula ordulinnusesse viima. Lubasid maha lõhkuda ka Maansaare linnuse. Karistuseks määrati neile linnuse ehitamine, mille nimi oli Soneburg. Vesse – saarlaste kuningas. Ta sattus sakslaste kätte vangi, keda algul piinati ja hiljem üles poodi (1344). Eestimaa müümine Saksa ordule (1346) – Taani müüs Eestimaa hertsogkonna Saksa ordule (Liivi ordu). Harju-Viru läks Liivi ordumeistri võimu alla (1347). 8. Maarahvas 14.-16. saj. Talupoegade olukord peale jüriöö ülestõusu halvenes. Neile kehtestati igasugused seadused (koormised),
annaabi.ee 
