Twait on ajutine lävi käimis toe lülitumisel seismis toeks. Leiame, et maandumisel on kandja põlve liiges tema oma raskuse kohaselt paindlik ja põlve paindumiseks on vaja kompenseerida suur osa ülepöördemomendi tolerantsist. Sellepärast on 15 vaja enne tugimustri konstantse väärtuse kontrolli põlveliigeseid sirutada. Toetumisfaasis nagu ka maandumisfaasis on jalalaba toetatud konstanse väärtuse kontrolli poolt. Patsiendi kavatsuste faaside sünkroniseerimine toimub raja kontrollimsel ja koosliikumise toetumisel. Kontroll koosneb PD kontrollist kasutades terve inimese käimise tugimustreid. Joonisel 19 on blokk diagramm juhtimise kontrollimiseks ja faaside sünkrosatsiooniks. joonisel 19 olev inimese kavatse ennustaja HIE (human intention estimator) omab ennustus algoritmi jaoks FRF (floor reaction forces) sisendit
20 saj. algul mõõdetud süsivesikuid toidus 60-70%,praegu on rasvad ja süsivesikud võrdselt 40 %.liikumine aitab ülekaalu korral, vähemalt 3 x nädalas, parimad alad on vastupidavusalad – käimine, suusatamine, jalgrattasport, ujumine, vesivõimlemine. Treeningu alustamiseks on tähtis teada: millised terviseprobleemid esinevad, sümptomid, mis võivad tervislikke probleeme suurendada, elustiil, käitumisharjumused. Oluline treeningu alustamisel on kehakal: jooksmisel on maandumisfaasis jalale mõjuv jõud 2-3 x suurem kehakaalust, juba kehakal 10% üle normi võib regulaarsel jooksutreeningul viia labajala, hüppeliigese, sääre, põlveliigese, selja nimmepiirkonna või puusaliigese vaevusteni. Ülekaalu korral asendada jooksmine kõnni ,kepikõnni, rattasõidu, ujumise, vesivõimlemise, suusatamisega. Alusta aeglaselt, tõsta mahtu aeglaselt, alusta juhendaja juhendamisel, 3 x nädalas. Kehamassi indeks, normväärtused. Kehakaal(kg) : pikkusruuduga
2. Kaugushüppe faaside jaotus - Hoojooks, äratõuge, lend, maandumine. Hoojooksul kogub hüppaja kiirendusega optimaalse kiiruse. Äratõukel loob hüppaja vertikaalse kiiruse, püüdes seejuures minimeerida horisontaalkiiruse kadu. Õhulennufaasis valmistub hüppaja maandumiseks. Kasutatakse kolme hüppetehnikat: samm-, siru- ja käärtehnikat. Kahe viimase tehnika kombineeritud variandi kasutamine leiab ka kasutamist. Maandumisfaasis püüab hüppaja maksimeerida hüppe potentsiaalset pikkust ja minimeerida hüppe pikkuse kadu. 3. Sammtehnika - Hoojalg säilitab äratõukeasendi. Ülakeha jääb vertikaalsesse asendisse. Tõukejalg jääb taha suurema osa õhulennu ajast. Õhulennu lõpus liigub kõverdunud tõukejalg ette-üles. Maandumiseks sirutuvad mõlemad jalad ette. 4. Käärtehnika - Õhulennul jätkatakse jooksuliigutusi käte hooliigutuste toetusel
Nendeks on: /8, lk 28/ Sihtkohas esinevatel hilinemistel ei ole arvesse võetud hilinemisi, mis pole otseselt seotud lähtekoha „ground A“ hilinemistega. Seda sellepärast, et vastasel juhul muutuks mudeli modelleerimine liiga keeruliseks 35 Hilinemisi ei arvestata lennuki tõusufaasis ega ka maandumisfaasis maa puudutuseni. Kuigi antud faasid ei pruugi olla lineaarse funktsioonina toimuvad, siis on nendes faasides tekkinud hilinemised marginaalsed ning seetõttu pole mõistlik neid antud töös käsitleda. [val] => väärtus, mida peab kalkuleerima Joonis 3.2. Väravast väravasse kulude kalkuleerimise eeskiri /8, lk 27/ Kõikide kulufaaside all on mõeldud konkreetseid hilinemiskulusid, mis tekivad 15 või 65 minutilisel hilinemisel