Arvatakse, et see tegelane on päriselt ka elanud. Jakob Mättik oli talupoeg, keda koos õega koolitati. Hinges jäi aga ta alati talupojaks, hoolimata sellest, et teda kui aadlikku peaaegu tunnistati. Ta tunneb enda alati kui kõrvaltvaataja ning ei sekku eriti, ta on pigem kinnine tegelaskuju. Eeva oli Jakobi õde. Ka tema nagu juba eemal mainitud saab hariduse ning teda tunnistatakse kui aadlikku, kuigi selleks kulub aega. Ta läks maanaistele appi ja see tähendab, et ta hindas võrdsust. Aleksander I käitumise puhul oli minu jaoks kõige üllatavam see, et ta laskis Timol enda vastu aus olla. Peale arvamuse avaldamist kuulutab ta Timo aga hulluks. Aleksander I ei näe oma vigu ega taha neid tunnistada. Teost lugedes jäi minu mõte peatuma teisitimõtlejate mahasurumise juures. Mõtlesin selle peale, kuidas koheldakse teisitimõtlejat tänapäevaühiskonnas ja kuidas suhtuti temasse siis
puhtale joogiveele ja põhilistele sanitaartingimustele. Põllumajandus ja toiduga kindlustatuse programmi eesmärgiks on aidata ja kindlustada inimesi toiduga, vähendada nälga ning alatoitumist. Soov on suurendada keskkonnasõbralikku, säästvat ja majanduslikult tasuvat põllumajandustootmist. 1974.aastaks pakkus BRAC ka mikrokrediidiprojeti, mis ühendas kõiki Bangladeshi piirkondi. Mikrorahastamise programm annab inimestele, enamasti vaestele, maata maanaistele, väike laene. See programm aitab vähendada vaestust ja ühendab nii majanduslikku kui ka sotsiaalset arengut. Mittetulundusühing aitab edendada toimetulekut, suurendada tarbimist ja parandada juurdepääsu sotsiaalsetele teenustele. Organisatsioon on loonud ka kaupluse. See loodi 1978. Aastal, et põlisrahvas saaks turustada ja edasimüüa oma käsitööd. Kauplus müüb edasi umbes 65000 inimese tööde, mille hulgast
need olid kulunud, järgmisena asus ta sahtlikallale, kust leidis oma nürid värvipliiatsid ja joonistusvihiku, kuhu olid kõik pereliikmed midagi sisse joonistanud - vanaema käis jälle tüdrukut sööma kutsumas, kuid viimane protestis et sööb vaid inimeseliha, lootes sellest vanaema ärritumist, kuid eestoa uksele koputati ja uksele ilmus võõras vanamees, kes tutvustas end kui raamatukogu juhata Ilves, kutsudes inimesi ukselt uksele raamatukogusse ning viies läbi maanaistele tursa tutvustamise kursusi, vanaema andis allkirja ANNA KITSIG - vanaema käskis korvi laduda 10 muna ja need Ilvesele anda, kui tütar eestuppa tagasi läks, teatas ta, et tahab raamatukogusse minna ja Tommi kaasa võtta, seda ta ka sai - raamatukogust valis ta välja 2 raamatut, mida laenutada tahtis, ühe vahetas Ilves ringi muinasjuttude raamatu vastu, seejärel neiu lahkus kodupoole tagasi ja lubas teinekordki tulla
vabariikide tasandil ning väga vähesel määral väljaspool liiduvabariikide pealinnu. Ajakirjade puhul on olulised nende ajakirjanduslik liigitamine üldloetavad väljaanded, mis mõeldud kõigile (nagu üldpoliitilised); spetsialiseeritud väljaanded (mingi tunnuse järgi kujundatud sisuga väljaanded); erialased väljaanded (mõeldud kindlate erialade inimestele). Kõige levinumad ja populaarsemad ajakirjad olid naisteajakirjad. Rabotnitsa oli näiteks töölis-, Krestjanka maanaistele mõeldud ajakiri. Populaarsuselt kolmas oli valdkonnaajakiri (nt Zdorovje (Tervis)). Nende tiraazid jäid alla 20 miljoni. Valitses monopoolsus, süsteem oli kujundatud niimoodi, et igas valdkonnas üks ajakiri. Kuna valikut polnud, oligi ajakirjal palju lugejaid. Liiduvabariikides tähendas see tihtipeale seda, et kui taheti ajakirja käima panna, küsiti Moskvas: milleks teile seda vaja on, on ju olemas selline üleliiduline ajakiri. Tükk tööd pidi tegema, et
annaabi.ee 
