1. Arhitektuur 1. Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised) 2. Profaanarhitektuur (ilmalik) Näited: KUMU, Guggenheim Bilbao, Salomon R. Guggenheimi muuseum, Sagrada Familia, Niguliste kirik, Rakvere linnus, Keila-Joa mõis, Pisa torn, Tartu ,,Viltune maja", Kadrioru loss. 2. Skulptuur Näited: ,,Rusalka " (Tallinn) Amandos Adamson, ,,Willerdofi veenus", ,,Vabaduse sammas", ,,Peeter I monument", ,,Kalevipoeg"(Glehni park), ,,Isa ja poeg" ( Tartus), ,,Maanaised"( Tartu), ,,Härg" Tauno Kangro, ,,Väike merineitsi" Kopenhaagenis, Sfinks, Eifeli torn.) 3. Maalikunst 1. Seinamaal 2. Tahvelmaal 3. Raamatu- e miniatuurmaal 4. Klaasimaal e vitraazikunst 5. Mosaiikmaal Näited: Johann Köler, "Ema haige lapsega", Konrad Mägi, "Pr. Visnapuu portree", Alfred Hirv, "Natüürmort vähiga" 4. Graafika 1. Kõrgtrükk (trükkivad osad eenduvad) 2. Sügavtrükk (süvendatud osad trükivad n: ofort, kuivnõel) 3
Soengute kujundamisel kasutati lokitange, tehti vesilaineid. 25 1917-1939 Mehed Töölistel ja talupoegadel olid juuksed kausi järgi lühikeseks lõigatud. Kanti habemeid ja vuntse. Intelligendid kandsid lühikesi lahuga soenguid. Naised Kohevad ülepea kammitud juuksed seoti kuklas piruka taoliselt. Maanaised kandsid patsi. Mis oli tihti ka ümber pea seotud. 26 1939-1945 Mehed Suurt mõju avaldas II maailmasõda. Kanti sportliku stiili. Lühikesed lõikused: siilipea, bobrik, Karree, keskmist ja kõrget lõikust. Mõned ajasid pead paljaks. Vuntse kanti, habet kanti harva. Naised Moes pikemad juuksed. Patsid mida kanti ümber pea
Barclay de Tolly majas aadressil Raekoja plats 18, alguses nimetati seda Kivisilla galeriiks. 2014. aasta lõpus koosnes TKMi põhikogu 44 650 säilikust. Olulise osa moodustab kunstikool Pallase pärand ja 20. sajandi Tartu kunstnike looming. Viimastel aastatel on kiirelt kasvanud 1999. aastal loodud kaasaegse kunsti kogu. 2014. aastal paigaldati Raekoja platsi äärde näitusemaja ette Eesti kunstniku Mare Mikof skulptuur "Maanaised". 6. Viinistu Kunstimuuseum Viinistu Kunstimuuseum on muuseum Viinistu külas. Muuseum avati 2002. aastal endise kalatööstuse (vaata Kirovi kalurikolhoos) renoveeritud hoonetes. Viinistu kunstimuuseumis on esil selle omaniku Jaan Manitski kogusse kuuluvad teosed. Eksponaatide hulgas on ligi 400 eesti
Alusvärv oli kriitvalge ja puuderdatud. Nahka valgendati sidruni- ja piimavannidega, kulmud kitkuti välja ja juuksepiiri püüti nihutada nii kõrgele kui võimalik. Eeterlikkuse rõhutamiseks toonitati mõnikord sinisega otsaesisel olevaid veresooni. Silmameiki peaaegu ei kasutatud, selleks tarvitati vaid musta kontuurpliiatsit. Keskaja edenedes hakati pikkamisi kasutama pisut põsepuna ja huuli punase värviga kitsamaks maalima. Renessanss Sel ajal kasutasid kosmeetikat nii linna- kui maanaised. Ilu usuti sündivat harmooniast. Ometi on ajaloolased oletanud, et meiki kasutati ainult pidulikel puhkudel. Alusvärv oli ikka valge ja selleks kasutati endiselt tinavalget. Seda värvi kanti nahale nii mitmes kihis, et selle alt polnud näha isegi kortse ning värviga kaeti ka kael kuni rindadeni. Ihaldatuim näonahk oli elevandiluukarva. Puudrit kasutati isegi pesemise asemel. Kulme hakati vähehaaval pruuniga rõhutama ning need vormiti õhukesteks ja kumerateks. Kõrge laup
annaabi.ee 
