Kellel siis aega on pikki nimesid hõikuda, maatöö ei oota. Palju on arutletud selle üle, miks on maakatel rohkem lapsi. Põhjusena on arvatud, et maal on elektrikatkestusi tihedamini kui linnas. Iga vihmasadu ning raasuke tugevam tuulepuhang võrdub tormiga, murdes puid elektriliinidele, alajaamades käivad alatihti vasevargad või, mine tea, ehk tõmbab pereisa ise korke välja, et talus tulevikus rohkem töökäsi oleks. Ei jõua ju Eesti Energia AS ka kõige eest vastutada. Maameestele heidetakse ette, et nad joovad palju. Palju on palju öeldud, aga selle vastu ei saa, et alati on mõni vana Ziguli, mis vajab garaazis nokitsemist. Või on kõrvaltalu peremees uue kombaini ostnud- see ju vaja ristida. Peamiselt mekitaksegi seda kangemat kraami garaazis, teada värk, tehnikasajandi algusest saadik on garaaz meeste jaoks kindel varjupaik. Seal ei kuule naiste säutsumist ning sinna minekuks leiab alati põhjuse. Linnavurlede meelest on maaelu aina üks roosamanna
Millele oli Rahvuslik eneseteadvuse Majanduslik ja poliitiline keskendunud võitlus arendamine võitlus Suhtumin ,,Suurde" Jäi tagasihoidlikuks Toetas seda poliitikasse toetajaskond Haritlaskonnad, jõukad Venelased talupojad, linnakodanlus etteheited Ei pööratud tähelepani varasematele kihtidele- töölistele ja maameestele Tähelepanuväärseim saavutus 20. sajandi algul Liberaalid: Peamiselt eeslased, aga ka vähesel määral baltisakslased ja vene kodanlased, kes ootasid kaksvalitsusepoolseid reforme ja lootsid saada kaasarääkimisõigust poliitikas. Radikaalid: Agressiivsemalt lähenejad. Sotsiaaldemokraadid:e.revolutsionäärid -peamiselt töölised, kes olid eesmärgiks võtnud kehtiva riigikorra (tsaari isevalitsemise) kukutamise ja sotsiaalsel võrdsusel põhineva riigikorra rajamise. 16
arendamine võitlus Suhtumin ,,Suurde" poliitikasse Jäi tagasihoidlikuks Toetas seda toetajaskond Haritlaskonnad, jõukad Venelased talupojad, linnakodanlus etteheited Ei pööratud tähelepani varasematele kihtidele- töölistele ja maameestele Tähelepanuväärseim saavutus 20. sajandi algul *Liberaalid- peamiselt eeslased, aga ka vähesel määral baltisakslased ja vene kodanlased, kes ootasid kaksvalitsusepoolseid reforme ja lootsid saada kaasarääkimisõigust poliitikas. *Koservatiivid- kohalikud valitsusametnikud ja baltisakslastest aadlikud, kes olid huvitatud vene korra sätestamisest ja olid vastu uuendustele. Sisemiseks vastuoluks oli baltisakslaste
Mõisahäärberits usuti olevat rohkesti relvi, otsiti ka neid. Tegutseti stiihiliselt, puudus salkade keskne juhtimine, isikkoosseisud olid äärmiselt ebapüsivad. Paljud ei pidanud retke raskustele vastu, pöördusid tagasi koju, ka mõned talupojad ühinesid, elasid viha välja enamasti oma kihelkonnas. Käidi mõisast mõisa, võeti üle kõik mõisates leiduvad relvad, enamasti jäi saak üsna kesiseks, pandi kinni ümbruskonna kõrtsid. Maameestele peeti revolutsioonilisi kõnesid, kutsuti vastuhakuga ühinema. Mõnel pool võtsid tuld kohalikud mehed, tungisid mõisatesse, võtsid asju, mis neile meeldisid jne. Tihti leidus ka neid, kes panid mõisatele tule otsa. Mõisarüüstajate salgad aeti laiali baltisakslaste omakaristussalkade poolt. Suuremad kokkupõrked toimusid Pärnumaal, Viljandimaal, Velisel. Talumehed ja töölised vastupanu pmst ei esitanud. Salgad laiali 20. detsembriks
annaabi.ee 
