6. KINNISVARA MAJANDUSLIKUD ALUSED Olulised kinnistu säilimiseks ja toimimiseks vajalikud tegevused otsustavad kinnistus elavad isikud (muru niitmine, lumekoristus jne) . Kinnistul on vahetatud 2011. aastal katus, vooderdatud pool elamut ning renoveeritud veranda millede maksumuseks oli 6391,2 eurot. § 1. Maamaksu summa saadakse maamaksumäära ja maa korralise hindamise tulemuste põhjal arvutatud maa maksustamishinna korrutamisel, võttes arvesse «Maamaksuseaduse» § 4 lõikes 2 ja §-s 8 sätestatut. [9] Jõgevamaa maamaksumäär väljendatakse kahe protsendina maa maksustamishinnast ehk on antud kinnistu maamaks 22 eurot aastas. [10]. Antud kinnistu sai soetatud 2007 aastal ning antud kinnistu maksumus oli 51 129,3 eurot. Antud kinnistu soetamiseks võeti laenu summas 41 542,6 eurot 11 aasta peale. Laenutagasimakse summa muutub aastatega kuigi ligikaudseks summaks leidis tööautor 350 eurot kuus. Antud kinnistu
Sellest tulenevalt kehtivad maamaksu puhul tavapärasest erinevad aegumistahtajad ( vt MKS § 98 lg 2), samuti ei ole võimalik maksumaksjat karistada maksu väärarvutuse eest. Maamaksu arvutamise kohustus on tervikuna pandud maksuhaldurile. Maksu määramine toimub haldusaktiga maksuteatega. Kui maksuteadet ei ole saadetud, siis ei ole maksumaksjal võimalik maksu tasuda ning maksuhaldur ei saa maksu sundkorras sisse nõuda. (Lehis 2004: 453-454) Kes on kohustatud maksma maamaksu Maamaksuseaduse kohaselt maksavad maamaksu: 1) Maa omanik; 2) kuni 2006. aasta 31. detsembrini maa kasutaja, kelle maakasutus ei ole ümber vormistatud maareformi seadusega ettenähtud korras; 3) hoonestaja; 4) kasutusvaldaja. (Maamaksust...02.05.2012) Juhtudel, kui maakasutust ei ole vormistatud, maksab maamaksu isik, kes maad tegelikult kasutab. (Maamaksust...02.05.2012) Riik maksab maamaksu jätkuvalt riigi omandis olevalt maalt, mille tagastamise, asendamise
Kuid Eestis on ju vaja Euroopa ees Kiriku ülemvõimu ülistada, hoolimata ohust kaotada sedasi õigusriigile omased jooned. USA-s ja mõnes Euroopa riigis on jõutud selles asjas kaugemale igal inimesel on õigus vastavalt oma usutunnistusele valida 6 vaba päeva, kust palka maha ei arvata. Ootaks sama ka 9 meie riigilt. Maaseadus ja -maksud: Eesti riik ei käsitle hiite-aluseid maid sakraalmaadena. "Maamaksuseaduse" § 4 lõike 1 punkti 5 kohaselt ei maksta maamaksu kirikute ja koguduste pühakodade aluselt maalt. Maamaksuseaduse kontekstis on pühakoja mõiste puhul silmas peetud sakraalarhitektuuri, see tähendab, et tegemist on usuliste talituste läbiviimiseks mõeldud ehitisega, milleks on Eestis eelkõige kirik, mosee, sünagoog, aga ka klooster. Tuleb välja, et Eesti põlisusund on seaduseväline, sest maausulised käivad pühas hiies, mitte pühas majas hiie sees. Kui vanasti
annaabi.ee 
