Sakslastel oli suurem mõju Vene riigis, kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel. 8. Iseloomusta põllumajanduse arengut 18. sajandil Eestis? Jätkuvalt domineeris mõisamajandus. Mõisatest kujunesid suurmajandid, mis tootsid turu tarvis ning kasutasid palgalist tööjõudu. Talude päriseksostmine jätkus.. 9. Millega kaubeldi kõige enam 18. sajandil Eestis? Peamiselt viinaga, ka rahvariietega, tööriistadega ja viljaga. 10. Kirjenda skeemi, kuidas viinaäri elavdas kogu maamajandust? Viinaköögi praagaga nuumati härgi, kes samuti Peterburi turule viidi. Sellega pandi alus senisest ulatuslikumale loomakasvatusele mõisates. See omakorda parandas põldude väetamist ja tõstis maa saagikust. 11. Missugune oli eestlaste oluikord 18. saj. Eestis? Eeslased olid langenud ajaloo suurimasse orjusesse. 12. Rosen'i deklaratsioon - Eestlastele õiguslikuks madalseisuks loetakse Rosen'i deklaratsioon
kohtadel. 8. Iseloomusta põllumajanduse arengut 18. sajandil Eestis? Jätkuvalt domineeris mõisamajandus. Mõisatest kujunesid suurmajandid, mis tootsid turu tarvis ning kasutasid palgalist tööjõudu. Talude päriseksostmine jätkus.. 9. Millega kaubeldi kõige enam 18. sajandil Eestis? Peamiselt viinaga, ka rahvariietega, tööriistadega ja viljaga. 10. Kirjenda skeemi, kuidas viinaäri elavdas kogu maamajandust? Viinaköögi praagaga nuumati härgi, kes samuti Peterburi turule viidi. Sellega pandi alus senisest ulatuslikumale loomakasvatusele mõisates. See omakorda parandas põldude väetamist ja tõstis maa saagikust. 11. Missugune oli eestlaste oluikord 18. saj. Eestis? Eeslased olid langenud ajaloo suurimasse orjusesse. 12. Rosen'i deklaratsioon - Eestlastele õiguslikuks madalseisuks loetakse Rosen'i deklaratsioon aastast 1739, kus Eesti talupoeg üldjoontest võrdsustati ''rääkivaks
töötajat ning 62 619 palgalist töötajat. Keskmisele talule kuulus toona 22,7 ha maad, ning selles peeti keskmiselt 3,3 lehma ja 2,7 siga. Säärased väiketalud ei suutnud aga pakkuda talunikele ja nende peredele rahuldavat elatist. Kolmekümnendate aastate teisel poolel arutleti tõsiselt elujõulisemate talude loomise üle väiketalude liitmise teel, kuid sõda lõpetas kavatsused ja ideest teostuseni ei jõutudki. Järgmine muutustelaine tabas Eesti maamajandust aastatel 19471950 sundkollektiviseerimise käigus. Maa, loomad, tootmishooned ja tehnika võõrandati omanikelt ja anti ühismajandite käsutusse. Loodi 2213 kolhoosi, sh. 100 kalurikolhoosi ja 127 sovhoosi (otse riigile alluvat majandit). Kolhoosi liikmetele jäeti õigus kasutada 0,6 ha õue-aiamaad ja 1,5 ha karjamaad ning pidada lehma, mullikat, sigu ja lambaid. Kollektiviseerimisele järgnes võõraste kultuuri- ja tootmistavade sissetoomine
Maamajanduse mitmekesistamine 348) MAAMAJANDUS majandustegevus, mis seondub maaga ja looduslike protsessidega; põllumajanduslik tootmine, taluturism, kalandus, käsitöö jne; kompleksne termin, mille kaudu kasutatakse sihipäraselt looduslikke taastuvaid ressursse ja protsesse päikeseenergiaga 349) Maajamanduse alla kuuluvad tegevusalad liigitatakse: 1. lähtudes majandusharust (põllumajandus, metsamajandus, kalamajandus, maamajandust teenindavad majandusharud, kaasaarvatud vallamajandus) 2. lähtudes tegevuse eesmärkidest (toiduainete tootmine, energia saamine, tooraine tekstiilitööstusele, tooraine keemia- ja farmaatsiatööstusele, ehitusmaterjalide tootmine, rekreatsioon 350) Maamajanduse mitmekesistamise mõiste alustalad: · Seos põllumajanduse, keskkonna ja jätkusuutliku aaelu arengu vahel · Seos põllumajanduse ja toiduga varustatuse vahel
annaabi.ee 
