tagajärgi ja võimaldavad kontrollida grupiliikmete distsipliini ja tegevust. Grupi kõige olulisemad tunnused on: · grupi suurus; · moodustamisviis; · kestus. Grupi suurus on väga varieeruv tunnus, töövõime seisukohalt loetakse parimaks liikmete arvu 8-16. Kestuse järgi võib gruppe jagada alalisteks ja ajutisteks. Grupi moodustamise viisi alusel jagatakse grupid formaalseteks ja mitteformaalseteks. For- maalsed grupid on organisatsiooni juhtkonna poolt loodud ja mõne spetsiaalse ülesande täitmiseks kujundatud tööüksused. Mitteformaalsed grupid arenevad organisatsioone moodustavate indiviidide huvide ja vajaduste tulemusel. Organisatsioonis võib eristada peamiselt viit liiki formaalseid gruppe: a) tööülesannete täitmise grupid, mille tegevuse tulemuseks on toodang või teenus; b) komiteed ja komisjonid, mille eesmärgiks on probleemide lahenduse koordineerimine;
Gruppide tüpoloogia Dihhotoo miline: Tinglikud, statistilised Reaalsed, kontaktgrupid Ajutised, eksperi mentaalsed Püsivad, loo mulikud Suured Väikesed Konglo m eraadid, Struktureeritud, organisatsioonilise korrastamata ko etisega Primaarsed Sekundaarsed A m etlikud, for maalsed Mitteam etlikud, mittefor maalsed Mitteform. Form. A. A.Struktuur a)kujune mine spontaanne planeeritud b)suhted e m otsionaalsed ratsionaalsed c )iseloo m dünaamiline stabiilne B
Esimesed kohalike nõukogude valimised toimusid 1948. aasta jaanuaris, järgmised 1950. aastal ja seejärel kuni 1977. aastani iga kahe aasta tagant. 1977. aasta konstitutsiooniga pikendati kohalike nõukogude volitusi ja seega ka valimiste intervalli 2,5 aastani. Nõukogudeaegsed valimised olid for ENSV nomenklatuurile ehitatud elamu Tallinnas maalsed, tähendades ühe kandidaadi poolt hääletamist. Seega olid nad üksnes deko ratsiooniks nõukogude tegelikkusele. Eriti eestlased, kes olid 1930. aastate puhastustest tähtsusetut rolli etendasid Ülemnõukogu terve nahaga pääsenud, olid tõepoolest nõu saadikud. Kui kohalike nõukogude saadikud kogude võimule lojaalsed. Paljudele liidu
ülemuserolli tõsiselt või siis polegi ta selleks suuteline. Inimesed, kelle võimeid organisatsioonis ei hinnata, on kõige halvemini informeeritud rühm ette-võttes. Probleem peitub selles, et tegelik in-fovahetus toimub töökoosolekuil, koridorides ning tih-tilugu lihtsate koodsignaalide abil, mil-lest ainult asjassepühendatud aru saavad. 9.3.4. Juht ja juhtimine teabeettevõttes368 Juhid on teabeettevõtte olulisimad isikud. Sageli leidub tegelikkuses mitu juhti, nii infor-maalsed kui ka formaalsed. Tegelikult käib suur osa tegevusest väljaspool oma kontorit ning sagedamini kunde juures. Iga proff eraldi on väga iseseisev, isegi kui töötatakse meeskonnana. Juhi roll ja tähtsus oleneb teabeettevõtte tüübist. 368 K.-E. Sveiby. Juhtimistarkus. Tallinn: Olion 1994, lk. 58-68 Direktorid ja loovisiksused Reklaamindus on samuti valdkond, kus direktorite ja loovisiksuste tasakaal kogu aeg kõigub edasi-tagasi. 80-
Kaubasaatja loob tingimused saadetise üleandmiseks vedajale ja vastuvõtmiseks vedajalt, kind- lustades juurdepääsu laadimiskohale ning tagades juurdepääsutee sõidetavuse. Kaubasaatja peab laadimise teostama veohinna sisse arvestatud laadimisaja piires. Maksi- maalsed laadimisajad on määratud Eestis kehtivate üldiste autoveotingimustega. Saatja võib keelduda saadetise üleandmisest vedajale: • kui vedaja poolt temale valmis seatud sõiduk ei vasta kas kandevõime, tehnilise korrasoleku, kaubaruumi mahutavuse ja/või varustuse poolest tellitud sõidukile, välistades sellega veo-
annaabi.ee 
