Püha Andrea kiriku fassaad. Kiriku interjöör. 3 Leon Battista Alberti oli üks renessansi rajajaid, lineaarperspektiivi looja. Alberti elas aastatel 1404-1472. Ta oli itaallane ning tänapäeval kohtab teda iseloomustavat väljendit ,,universaalne mees" vararenessansist. See tulenes sellest, et ta tegeles arhitektuuriga, maalimisega, skulptuuriga ja kirjutamisega. Maaliteostest pole ükski kahjuks säilinud. Leon Battista Alberti oli Firenze kaupmehe Lorenzo Alberti vallaslaps. Teda hariti hästi Genfis. Ta õppis seal klassitsistikat Gasparino Barzizza koolis. Edasi õppis ta seadust Bologna ülikoolis. Alberti kirjutas kaks raamatut arhitektuurist: ,,De Pictura"(1435) ja ,,De Re Aedificatoria"(1450). Ta oli tuntud juba oma eluajal tänu oma saavutustele. Paavst Nicholas V palkas teda
kaugete maade vastu; ainestiku leidmine rahvaluulest, legendidest, saagadest jt kirjandusteostest. Kujutav kunst. Romantism avaldub eelkõige maalikunstis ja graafikas, vähem skulptuuris. Romantism hülgas klassitsistliku kunsti korrapära, lihtsuse ja selguse. Kuid romantismil pole rangeid vormitunnuseid, tähtsaim on tundeväljendus, mille meeleolud ulatuvad õrnast nukrusest üleva kangelaslikkuseni. Enamasti õhkub romantismiaja maaliteostest rahutust, jõudu ja liikumist. See saavutati pildi ülesehituse ehk kompositsioonivõtetega ning valguse ja varju teravate kontrastidega. Romantiline meeleolu võib avalduda aga ka väga rahulikes ja õrnades piltides. Kui klassitsistlikud maalijad pöörasid värvile vähe tähelepanu ja nende maalid olid nagu viimistletud värvilised joonistused, siis romantikud armastasid maalida erksate värvide ja hoogsate pintslilöökidega.
kaugete maade vastu; ainestiku leidmine rahvaluulest, legendidest, saagadest jt kirjandusteostest. Kujutav kunst. Romantism avaldub eelkõige maalikunstis ja graafikas, vähem skulptuuris. Romantism hülgas klassitsistliku kunsti korrapära, lihtsuse ja selguse. Kuid romantismil pole rangeid vormitunnuseid, tähtsaim on tundeväljendus, mille meeleolud ulatuvad õrnast nukrusest üleva kangelaslikkuseni. Enamasti õhkub romantismiaja maaliteostest rahutust, jõudu ja liikumist. See saavutati pildi ülesehituse ehk kompositsioonivõtetega ning valguse ja varju teravate kontrastidega. Romantiline meeleolu võib avalduda aga ka väga rahulikes ja õrnades piltides. Kui klassitsistlikud maalijad pöörasid värvile vähe tähelepanu ja nende maalid olid nagu viimistletud värvilised joonistused, siis romantikud armastasid maalida erksate värvide ja hoogsate pintslilöökidega.
Burgkmairilt. Aastast 1515 tegutses ta Baselis. Ta oli väga mitmekülgne ja varaküps meister. Oma esimesel Baselis viibimise ajal loob ta portreid, altaripilte, joonistusi, klaasi- ja fassaadimaale; viimaseid tuntakse praegu ainult tema skitside järgi. Aastast 1521 Tekivad ka tuntud tahvelmaalid Kristuse kannatuse loo stseenidega. Neis ilmneb Holbeini kunstiline käsitlusviis esimest korda kõige iseloomulikumalt. Holbein kujutab ka valgusefekte haaravalt. Tuntuim esimese perioodi säilinud maaliteostest on "Meyer´i madonna" u. 1525. Madonna seisab renessansistiilis niis ja hoiab käe peal Kristust. Vasemal põlvitab pildi tellija Baseli linnapea Meyer oma kahe pojaga, paremal Meyeri surnud ja elus naine tütrega. Renessansi madonna motiiv on siin esimest korda saksa vaimus täiuslikult teostatud. See kompositsioon on väga tasakaalustatud ja harmooniline, kuid ei mõju ometi mitte külmana. Pildi mõjukust aitab suurendada emailisarnane selge koloriit.
kaugete maade vastu; ainestiku leidmine rahvaluulest, legendidest, saagadest jt kirjandusteostest. Kujutav kunst. Romantism avaldub eelkõige maalikunstis ja graafikas, vähem skulptuuris. Romantism hülgas klassitsistliku kunsti korrapära, lihtsuse ja selguse. Kuid romantismil pole rangeid vormitunnuseid, tähtsaim on tundeväljendus, mille meeleolud ulatuvad õrnast nukrusest üleva kangelaslikkuseni. Enamasti õhkub romantismiaja maaliteostest rahutust, jõudu ja liikumist. See saavutati pildi ülesehituse ehk kompositsioonivõtetega ning valguse ja varju teravate kontrastidega. Romantiline meeleolu võib avalduda aga ka väga rahulikes ja õrnades piltides. Kui klassitsistlikud maalijad pöörasid värvile vähe tähelepanu ja nende maalid olid nagu viimistletud värvilised joonistused, siis romantikud armastasid maalida erksate värvide ja hoogsate pintslilöökidega.
annaabi.ee 
