teokarpi meenutav motiiv). Fassaadi detailid põhiliselt samad, mis renessansis(poolsambad, pilastrid, viilud), kuid neil puudub konstruktiivne ülesanne; ainult kaunistuseks. Alates 16 saj lõpust algab Roomas hoogne ehitustegevus. Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Kasutatud hiiglaslikke sambaid. Juurdeehituse autor oli Carlo MADERNA. Peetri väljaku rajas Lorenzo BERNINI. Itaalia kujutav kunst 17. saj. Roomas kujuneb välja 2 maalisuunda: CARAVAGGIO rajas naturalistliku suuna. CARRACI koos oma venna ja nõoga pani aluse idealistlikule ehk akadeemilisele suunale. CARAVAGGIO(1573-1610) Pärit lihtrahva hulgast, mis innustab teda kujutama igapäevast elu. Kujutas läbi selle usulisi teemasid. Ta oli vastuolus maneristidega ja kõrgrenessansiga. Uudne kompositsioonikäsitlus: tema tegelased elavad oma elu, mitte ei esine vaataja suunas. Vaataja tunneb end sündmuste osana. Tegelased ja esemed on selgete kontuuridega ja mahulised
sambad. Fassaad katab ära kupli. Juurdeehituse autor oli Carlo MADERNA. Peetri ovaalse väljaku rajas Lorenzo BERNINI. Väljakult paistab kirik ja ka tema kuppel, ümbritseb koloniaad. Samuti tegi ta ka paavstitrooni. Arhitektuuris oli tähtis ansambel, mitte üksikehitis. MAALIKUNST Paljud kunstnikud tegelesid ka sisekujundusega ja väga suur osa oli laemaalidel: arhitektuur jätkus laemaalides, mis tekitas ruumis avaruse. Keskuses Roomas kujuneb välja 2 maalisuunda: · Naturalistlik suun juhiks CARAVAGGIO · Akadeemiline suund - juhiks CARRACI koos oma venna ja nõoga Carravaggio (1573 1610) Isa surm jättis talle suure jälje ning pidevalt kujutas ka teda oma maalides. Ta elas keldris ning seal polnud päevavalgust. Sellest tulenedes saigi ta ise valgust juhtida ning küünlavalgus andis tema maalidele sügavuse. Ruumilisuse saavutaski heletumedusega, mis lõi maalidele ka dramaatilisuse. Pärit lihtrahva hulgast, mis innustab teda
Kompositsioon (1955)õli, email, süsi, lõuend Solomon R. Guggenheim Museum Franz Kline. No 7 (1952)õli, lõuend Solomon R. Guggenheim Museum Marc Rothko (1903-1970) on Lätis sündinud vene päritolu Ameerika maalikunstnik ja colour-field-paintingu olulisemaid esindajaid. Eesti keeles võib kasutada ka väljendit värviväljamaal. Selle terminiga hakati 1950. aastatel tähistama puhaste täiesti struktureerimata (kujundamata) värvipindadega opereerivat abstraktset maalisuunda. M. Rothko jõudis oma küpse stiilini 1947. aasta paiku. Tavaliselt on tema suur lõuend ühevärviline, ent sellele on peale maalitud pehmete hajuvate servadega värvitriibud või - vööndid, mida on üldjuhul kolm. Need värvipinnad võivad näida pilvetaoliselt hõljuvatena ja tekitada ruumilise sügavuse illusiooni. Tema maalid on neutraalsed ja impersonaalsed. Mark Rothko. Nimeta (Violetne, must, oranzh, kollane,valge ja punane) (1949)õli, lõuend Solomon R. Guggenheim Museum
annaabi.ee 
