purjakil mehi ning nende kohal taevast all sadavaid monstrume; imelik, kas pole? Järgmisel maalil oli kujutatud Amori võitu inimkonna üle; maalil domineerisid punased värvid, mida sageli seostatakse armastusega. Siis järgnesid teosed, kus oli kujutatud suures profiilis inimesi. Kunstnikule meeldis inimesi maalida nagu muiste antiikajal mehed musklites, mis kõige imelikum, isegi raugad; ning naised lopsakate kehavormidega. Astusin näitusesaalis mõned sammud edasi ning jõudsin maalini, millel olid mureliku näoga naine ja parastavalt naerev ning näpuga näitav pooltühja hammastereaga keskealine meesterahvas. Kunstnik oli meest nii hästi kujutanud, et seda maali vaadates tekkis mul endal ka naerutuju. Ekpositsiooni järgmisel teosel olid samuti naerev mees ja naine, kuid seekord oli mees tagaplaanil ja peegliga naise peale langes peamine fookus. Millegipärast on Aacheni maalidel kõikidel naistel rinnad paljad, isegi siis kui neil kleit seljas on
Vassili Kandinsky (1866-1944), Franz Marc [frants mark] (1880-1916), Gabriele Münter (1877-1962). Rühmituse ,,Blauer Reiter" näitustel esinesid veel August Macke [august make] (1887-1914) Paul Klee (1879-1940). Rühmitus tahtis panna kunsti hingelisi väärtusi ja kasutas selle saavutamiseks abstraktsiooni, lihtsutamist ja värvide jõudu. Vassili Kandinsky jõudis värvi väljendusjõu suveräänsust arendades lausa abstraktse maalini. Aastatel pärast Esimest maailmasõda muutis saksa ekspressionism oma ilmet. Alguse sai ,,teine laine", mis kestis 1933. aastani, kuna sellele tegi lõpu samal aastal võimule tulnud Adolf Hitler, kes keelustas kogu moodsa kunsti. Paljud kunstnikud emigreerusid USAsse. Oma jälje suutsid siiski jätta Otto Dix [otto diks] (1891-1969), Georg Grosz [dzoodz gros] (1893-1959), Max Beckmann [maks bekmann] (1870-1938), Käthe Kollwitz (1967-1945),
Ka ei oota Eesti piiri taga kuskil töösoovijate hordid. Oskustöölisi vajavad ka Lääne-Euroopa arenenud tööstusriigid, kus palgatase on Eestist oluliselt kõrgem. Ühtse Schengeni viisaruumi tingimustes on võõrtöölisel mõistlikum minna sinna, mitte jääda pidama väikese tööturuga Eestisse, kus üht ametit võidaksegi pidada vaid ühes ettevõttes. Pealegi on Eesti ühiskond avalikult võõravaenulik: iga sõnavõtt võõrtööliste teemal ajab eestlased parlamendisaadikust tädi Maalini lehtedes karjuma, et pole meile murjaneid ning kilisid tarvis. Kolmas tee on muuta Eesti majandus senisest efektiivsemaks. Kui igaühe töö senisest rohkem sisse toob, ei ole ka töötajate väiksemast arvust suurt lugu. Niikuinii on meil selles suunas küllaga arenguruumi - keskmine Eesti töötaja toodab märksa korda vähem lisaväärtust kui inglane või sakslane. Efektiivsus tähendaks muidugi sõnu, mis on ammu ära leierdatud: innovatsiooni ning teadmispõhist majandust
annaabi.ee 
