Matthias Grünewald Matthias Grünewald oli teine suurmeister Albrecht Düreri kõrval XVI sajandil.Grünewaldi tegelik nimi oli Mathis Gothart. Temast ei teatud üpris midagi enne XX sajandit, ainult 13 tema maalingutest on säilinud. Grünewald sündis ja kasvas üles Würzburg´is Nürnbergi lähedal. Aastast 1501 kuni 1521 oli ta töökoja omanik Seligenstadtis. Grünewaldi peateos on Isenheimi altar Colmari muuseumis,mis valmis u. 1511 a. See on suur tiibaltar, kolme paari tiibadega. Väliskülje keskosas on keskne pilt, mis kujutab Kristust ristil. Kristuse figuur on kujutatud hirmuäratava naturalismiga. Vastandina Dürerile ei lasknud Grünewald end mõjutada selle murranguaja
Kujutletakse kreeklasi võitlemas kentauride ja amatsoonidega. Metsikud stseenid on jaotatud tasakaalukalt ja harmooniliselt metoopide nelinurksele pinnale. 9.Polykleitos- ,,Odakandja" Myron-,,Kettaheitja" Pheidias- Akropoli skulptuuride peamine autor Skopas-skulptuuris hakkas kasutama drastikat Praxiteles-,,Hermes Sionysos lapsega" Lysippos-,,Kaapija" 10.Mis on akt? Alasti skulptuur 1.Milliste maalikunstiliikide olemasolust Vana-kreekas on andmeid? Keraamikast ja sellele tehtud maalingutest(vaasimaale) 2.Mille kaudu saame tänapäeval aimu Vana-kreeka maalikunstist? Väljakaevamiste kaudu 3.Kes on kuulsaid nimeliselt teada olev Vana-kreeka maalija? Polygnotos 4.Milline seos on kreeka maalikunsti ja keraamika vahel? Tehti vaasimaale (maaliti keraamikale) 5.Millise ornamentikaga olid kaunistatud vanimad kreeka vaasid? Geomeetrilise ornamentikaga 6.Milleks vaase tarvitati? Nendes hoiti veini ja vett, segati ka vett ja veini. 7.Kuidas kujutati elusolendeid arhailise ajastu vaasidel?
2 katoliiklike pühakujude kõrval ka seinamaalid - need jäid aastasadadeks korduvate valgenduskihtide alla. Seinamaalinguid puhastas uuesti kattekihist 1913. a. arhitekt J.L.Gahlnbäck. Aastail 1969-1974 uuriti ja restaureeriti maalinguid Moskva kunstiteadlase V.Filatovi juhatusel. Kahjuks olid pikihoone seinamaalingutega kaetud krohvikihist selleks ajaks alles vaid tühised riismed, seetõttu on suur osa maalingutest hävinenud, säilinud on vaid väikesed fragmendid, mis on siiski Eestis unikaalsed. Neile oli saanud saatuslikuks katuse puudumine pärast 1941. a tulekahjut. Täielikult taastati kõrge kimmlaudadest sadulkatus alles 1959. a.Tänaseks on vahepeal mitmeks aastakümneks hooletusse jäänud kirik saanud jälle EELK Muhu koguduse pühakojaks. 1983. aastal algasid kiriku renoveerimistööd, mis vahepeal küll soiku jäid. Paljuski on see saanud
Kirikud ei olnud eriti suured, sellepärast ei kasutatud siin tugikaari, seinad tehti paksemad, sest eestis leidub piisavalt kergelt töödeldavat lubjakivi. Kirikud olid enamasti kindlus-tüüpi kodakirikud, sest elanikkond oli veel pikka aega ristiusu vastu meelestatud. Tallinnas on 14 sajandi ilme säilitanud Pühavaimu kirik, milles on 1483 Bernt Notke valmistatud altar, mis koosneb puidust skulptuurikompositsioonist ja maalingutest, kujutades Püha Vaimu väljavalamist. Teine Notke suurteos Tallinnas on 7,5m pikkune lõik hiigelmaalist ,,Surmatants", mis iseloomustab hilisgootikal populaarset elu kaduvust ja kõige surelikkust iseloomustavat temaatikat. Oleviste kirik ehitati ümber 15 saj basiilikaks, see on ka Eesti kõrgeim kirik, millekesklöövi kõrgus on 31m ja torni tipp 123m, keskajal oli tornikiiver veelgi kõrgem. Mujal Euroopas hilisgootikale omane vormirikkus siin ei
arvukalt avausi Hagia Sophia katedraali Asukohaks Türgi, Pärast Konstantinoopoli Muhameedlased on kinni Tänapäeval on kirikus sise-ja välisvaade/ Istanbul. Rajati aastatel langemist türklaste kätte katnud maalingud ja muuseum ning osa ehitustehnilised andmed 532-537 ning hoone 1453.aastal muudeti hoone mosaiigid, mis katsid maalingutest ja kõrguseks on 54,8 meetrit moseeks ja selle ümber seinu ja kupleid mosaiikidest on siiski ehitati islami pühakoja avatud juurde kuuluvad minaretid Ravenna kirikud Väike kaheksatahuline San San Vitale kiriku keskosa Seda ümbritseva löövi San Vitale kirik on kuulus
Vanus 19 000 a. Värvideks ooker, puusüsi, rauaoksiidid. Maalitud loomi: hobused, piisonid, põdrad jt. Kujutatud ka inimest, kuid erinevalt realistlikest loomakujutistest on need äärmiselt lihtsustatud. Kokku seal üle 2000 kujutise. Erinevalt paljudest teistest koopamaalingutest on sealsed väga elavad ja täis liikumist. Jahistseenid on nagu tänapäeva koomiksiribad. Pildilugu jahist kulgeb vasakult paremale ja lõppeb saaklooma kinnipüüdmisega vähemalt osa siinsetest maalingutest kasutati lugude jutustamiseks. Altamira koobas Hispaanias Kantaabria ranniku keskosas. Omal ajal jäi mererand koopast 56 km kaugusele, samas läheduses ka jõesuue 18 000 a tagasi seal igati soodsad elutingimused. Koobas avastati 1868. a juhuslikult, oli esimene paleoliitilise koopakunsti leiukoht. Üks kohalik mees käis oma koeraga rebasejahil, koer nuuskis ringi ja sattus juhuslikult kitsa sissepääsuga koopasse, kust ta oli vaja välja tuua. Kuigi koopaid
annaabi.ee 
