Näiteks romaanis oli stseen, kus Vermeer küsib Grieti käest, mis värvi on pilvid taevas. Ja kui ta vastab, et valged, siis kunstnik annab talle võimalust vaadata veel kord, aga rohkem hoolega. Ja siis Grieti näeb, et peale valget, seal on veel sinetus, hallus, kollasus ja isegi natuke rohelus. Grietil oli varjamatu imetlus, sest ta terve elu vaatas pilvi, kuid tal tekis tunne, et ta näeb neid esmakordselt. Salapärane, pingelise õhkkonnaga, maalimisprotsessi sügavalt tajuv ja nähtavale toov ajalooline romaan on samal ajal kaunis ja peaaegu talumatult lõikav varjatud armastuse lugu, mis andis aimu 17. sajandi Delftist ning tuntud kunstniku Vermeeri elust. ,,Tulbid" Olles inspireeritud Vermeeri loomingust ja Hollandist, mõtlesin välja ülesanne lasteaialastele. Selleks ülesanneks on vaja guassvärve või sõrmevärve, pabereid ja niisutatud salvrätte. Laps paneb pihka värvidesse ja teeb jälge, mis on tulpide õied.
Mingisugused konkreetsed tunded võivad meid läbida küll kiirelt, kuid ometi on nad läbi põimunud teiste tunnete, mälestuste ja meeltega kuhugi põhjatutesse ajusügavustesse. Nii ei püüa ma siin mitte väljendada ühte emotsiooni eraldi, vaid tundmuse ajal valitsevalt taju. 3 Töökäik Esimest korda kohtusin juhendajaga ja arutasin töökulgu 16. detsembril. Enne maalimisprotsessi alustamist tegin kavandeid ja lühiajalisi maale käeharjutuseks. Maalimisprotsessiga alustasin detsembri viimasel nädalal. Soetasin vajalikud tarbed: kolm lõuendit, akrüülvärvid, pintslid, guašš värvid, paleti ja A4 ja A3 paberid. Proovitöid tegin umbes poolteist nädalat. Maalisin kolm tööd A3 paberile, lisaks iga päev kolm väikest proovitööd paberile suuruses A4. Juba proovitöödes võis näha tohutut arengut. Proovitööd tehes joonistasin inimese kujutamise ja
aastast kunstiõpinguid. 1930. aastal jõudis ta oma isikupärase orgaanilise abstraktsionismi stiilini. Tema maalidel on näha üleminek euroopa sürrealismist (vt Raivo Kelomees "Sürrealism", Kirjastus "Kunst", Tallinn 1993) orgaanilise looduse vorme, ent ka indiaani rahvakunsti motiive meenutava peaaegu abstraktse kunstini. Kunstnik väitis, et ta muutis kogu aeg pilti luues oma plaane. Ta ei lugenud kunagi oma pilte lõpetatuteks. A. Gorky lõi oma teoseid läbi automatiseeritud maalimisprotsessi ja intensiivses värvigammas ning kujunes ühtlasi üheks action paintingu eelkäijaks. Arshile Gorky. One Year the Milkweed (1944)õli, lõuend National Gallery of Art, Washington -7- Jackson Pollock. Silmad kuumuses (1946)õli, lõuend Peggy Guggenheim kollektsioon Franz Kline (1910-1962) maalis hoogsate laiade pintslitõmmetega action paintingu tehnikas hiina ja jaapani kalligraafiat meenutavaid suuri põhiliselt must-valgeid
fantastiline väljendus areneb skulptuuri suunas," kirjutas sellest kunstiajaloolane J.P. Greff. 4. ACTIONPAINTING E. TEGEVUSMAAL tilgutamine TAUST Sai alguse u. 1947 a. paiku. Filmiti kuidas maaliti TUNNUSJOONED 1. suured lõuendid 2. värvi tilgutamine, nõrutamine ja pritsimine lõuendile 3. all over painting puudub klassikaline kompositsioon, lõuend ühtlaselt kaetud 4. oluline on vaimsete ja füüsiliste alateadlike ja teadvuse seisundite väljendamine maalimisprotsessi ajal 5. maha asetatud lõuendi puhul saab kunstnik kogu oma füüsisega maalimisprotsessist osa võtta, vahel liiguti otse lõuendil 6. värvidest eelistati musta, valget, sinakas hall ja põhivärve KUNSTNIKUD Jackson Pollock (19121956) Action Painting'u põhiesindaja näitas, et tema tehnika abil moodustavad maal, joonistus ja keha üheainsa terviku Willem de Koonig (19041997) maalis terava ja ägeda pintslilöögiga, eelistas värvidest põhivärve ja musta.
annaabi.ee 
