aastal leiutas Gutenberg trükiste paljundamise( liikuvate trükitüüpide ja pressi abil). Tema leiutis oli tehniliselt täiuslik ning kõrgtrüki põhimõtted on tänini samad. Gutenbergi uuendus oli lahtiste üksiktähtede kasutuselevõtt. Tähti hakkas ta valmistama metallide (plii,tina, antimoni) sulamist. Probleem oli kuidas kinnitada tähed üksteise külge ühele ja samale kõrgusele. Tuli leida ka trükivärv, sest tavaline tint ei kõlvanud. Gutenberg laenas idee maalikunstnikelt, kes segasid värvi linaõli hulka. Trükipressiks sai esialgu oliivõlipress. Naasnud 1448. aastal Mainzi, viimistles ta veel oma leiutist. Kogu oma ettevõtmist püüdis Gutenberg hoida salajas. Raha saamiseks võttis ta endale kompanjonid, kolm Strassburgi kodanikku, peibutades neid seletusega, et kavatseb valmistada käsipeegleid palveränduritele. Ta oli korduvalt võlgadega kohtu all, nende katteks nõuti moguni seadmete loovutamist.
1440. aastal leiutaski Gutenberg trükiste paljundamise liikuvate trükitüüpide ja pressi abil. Tema leiutis oli tehniliselt täiuslik ning kõrgtrüki põhimõtted on tänini samad. Guttenbergi uuendus oli lahtiste üksiktähtede kasutuselevõtt. Tähti hakkas ta valmistama metallide (plii,tina, antimoni) sulamist. Probleem oli kuidas kinnitada tähed üksteise külge ühele ja samale kõrgusele. Tuli leida ka trükivärv, sest tavaline tint ei kõlvanud. Gutenberg laenas idee maalikunstnikelt, kes segasid värvi linaõli hulka. Trükipressiks sai esialgu oliivõlipress. Naasnud 1448. aastal Mainzi, viimistles ta veel oma leiutist. Kogu oma ettevõtmist püüdis Gutenberg hoida salajas. Raha saamiseks võttis ta endale kompanjonid, kolm Strassburgi kodanikku, peibutades neid seletusega, et kavatseb valmistada käsipeegleid palveränduritele. Ta oli korduvalt võlgadega kohtu all, nende katteks nõuti moguni seadmete loovutamist.
baroki kunsti esindajaid. Ta maalis põhiliselt mütoloogilisi maale ja portreid. Kompositsioon tema töödes on tihti diagonaalse ülesehitusega. Rubensi kuulsaim töö on ,,Leukippose tütarde röövimine," mis kujutab stseeni kreeka mütoloogiast. 8 Kasutatud materjal Johannsen, Rolf H. Maalid. 50 klassikut. Tallinn. TEA Kirjastus, 2006. lk. 105 Stukenbrock, Christiane ja Töpper, Barbara. 1000 meistriteost Euroopa maalikunstnikelt. Tallinn. Koolibri, 2007. lk. 792-803 Varrak, T ja Kaevats, Ü. Eesti Entsüklopeedia (EE 8). Tallinn. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995. lk. 228 www.google.ee 9
Enamik nimekaid kunstnikke koonduski valitseja lähedusse. Seepärast on põhjust prantsuse varasemat maali nimetada õukondlikuks. Samal ajal ei olnud ka kirik maali suhtes ükskõikne keskaja katedraalide suured säravad vitraazaknad jäävad kauniks peatükiks prantsuse kunsti ajaloos. Demokraatlikum, rahvalähedasem maal sai eluõiguse 17. sajandi barokk-kunsti näol. Kunsti tähtsamateks tellijateks olid ülekaalukalt feodaalne kõrgkiht ning kirik, kes maalikunstnikelt dramaatilisi pilte ootasid. Alles valgustussajandil, kui hakati korraldama kunstinäitusi ja kui hakati kritiseerima õukondlikku kunsti, leidis maalikunst tee ka kodanlaste kodudesse. 11 Suure Prantsuse revolutsiooni päevade maalikunst on unikaalne selles mõttes, et kunstnikud lülitusid otseselt oma loominguga toimuvatesse sündmustesse. Ennekõike
annaabi.ee 
