agraarküsimus ja võtta vastu sobilik põhiseadus. Eraomandit (sh baltisakslaste oma) ei tohi eksproprieerida vaid ainult piirata. Ka Rahvaerakond hakkas valitsuses paremale kalduma. Nõudis võimalkult laia koalitsioonivabadust. Mõisate võõrandamine õiglase tasu eest, eraomandi puutumatust. Rahvaerakond kaldus septembris, oktoobris 1919 Eesti Maarahva Liidu poole. 1. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu vasakparteide pitserit kandva Maaseaduse. Poolt olid vasakparteid, vastu maaliitlased ja balti saksa partei, ka mõned Kristliku Rahvaerakonna saadikud. Maaseaduse vastuvõtmine tähendas ennekõike baltisaksa aadlile kuuluva suurmaaomandi likvideerimist, mis oma mastaapsuselt ja tagajärgedelt oli suurimaks sotsiaalseks revolutsiooniks Eestis. Nõuti osalist tasumaksmist. Maaliitlased korraldasid novembris üleriikliku põllutöö kongressi. Parempoolsete üritus. Nõuti ESDTP minemist opositsiooni ja puhtkodanliku valitsuse moodustamist. Novembris algas lai streigivõitlus
agraarküsimus ja võtta vastu sobilik põhiseadus. Eraomandit (sh baltisakslaste oma) ei tohi eksproprieerida vaid ainult piirata. Ka Rahvaerakond hakkas valitsuses paremale kalduma. Nõudis võimalkult laia koalitsioonivabadust. Mõisate võõrandamine õiglase tasu eest, eraomandi puutumatust. Rahvaerakond kaldus septembris, oktoobris 1919 Eesti Maarahva Liidu poole. 1. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu vasakparteide pitserit kandva Maaseaduse. Poolt olid vasakparteid, vastu maaliitlased ja balti saksa partei, ka mõned Kristliku Rahvaerakonna saadikud. Maaseaduse vastuvõtmine tähendas ennekõike baltisaksa aadlile kuuluva suurmaaomandi likvideerimist, mis oma mastaapsuselt ja tagajärgedelt oli suurimaks sotsiaalseks revolutsiooniks Eestis. Nõuti osalist tasumaksmist. Maaliitlased korraldasid novembris üleriikliku põllutöö kongressi. Parempoolsete üritus. Nõuti ESDTP minemist opositsiooni ja puhtkodanliku valitsuse moodustamist. Novembris algas lai streigivõitlus
märtsiks koguneda, et teenida Eesti riiki. 5. Seati ametisse EV AV, nimetades ametisse kõik ametisse seatud ministrid. Peaministriks Konstantin Päts, lisaks ka siseminister, ajutiselt täitis ka kaubandus- ja tööstusministri ametit. Jüri Vilmsist kujunes peaministri asetäitja ja kandis kohtuministri ülesandeid. Tegemist oli koalitsioonivalitsusega, kus olid esindatud kõik tähtsamad erakonnad. Päts ja Raamot Maaliitlased, Tööerakondlased Vilms, Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson, Rahvaerakondlased Jaan Poska ja Peeter Põld, sotsiaaldemokraadid Villem Maasik. Poliitiliselt erapooletud Andres Larka. Välja jäid valitsuses esimest koosseisust esseerid. Kokku valitsuses 13 ametikohta. Enamlased olid enam-vähem tagasi tõmbunud sadamarajooni, siiski liikus üksikuid enamlasi ka linnas ringi, neid aeti taga ja arreteeriti. Ööl vastu 25
annaabi.ee 
