sünonüümiks aastateks. Selle näituseosa ilmekaim teos oligi vast järeletehtud supipurk. Ülejäänud maalid olid küll huvitavad enda värvide ja tegelaste kompositsioonidega, kuid nad ei tekitanud minus piisavalt emotsioone, et pikemalt peatuda. Järgmisena suundusin päripäeva mööda labürinti edasi Rõõmsa Popi näitust kaema. Seintel möödusid minust kordamööda värvilised guassmaalid. Nad ei suutnud minus piisavalt tähelepanu äratada, tundusid justkui maalidena, mida suudaks teha iga teine EKA lõpetanu. Suundudes edasi hakkasid vastu tulema mingid kunstiteosed, mida oli tehtud värvilisest plastmassist, klaasist ja muudest huvitavatest vidinatest. Nad panid mind küll peatuma, kuid nende tagamõttest minusugune lihtsameelne inimene aru ei saanud. Juba kunstisaali sisenedes kuulsin, et kusagil räägib keegi lives. Siiski osutus see videoks, lähemalt seda kuulata ei
Antud maal on üleni külmades sinistes toonides, kubismist pole selle maali puhul veel märkigi. Ta maalis raskemeelseid figuure erilises lihtsustavas laadis. Teiseks Picasso kunstiväljenduse perioodiks, võib nimetada „roosat perioodi“ (1904 – 1906), milles Picasso kujutab eelkõige artiste (Kaniglaski 1997, lk 254). Säilib siiski melanhoolne meeleolu töödes, roosa ei tähenda antud juhul mitte midagi romantilist ega toredat. Antud kunstiperioodi kuulsate maalidena saab välja tuua näiteks „Arlekiinide perekond“ ning „Tüdruk kitsega“. Kõige tähelepanuväärsem erinevus eelmise perioodiga võrreldes ongi just muutus koloriidis. Ka „roosa perioodi“ maalidel pole veel näha mingit märki kubismist. Nii sinisel kui ka roosal ajal teeb Picasso pigem ekspressionistlikkus stiilis maale, mis kategoriseerub samuti sajandivahetuse suure kunstimuutuse alla. Kuigi
Nende teadvustamine võib tuua leevendust psüühilisele haigusele. Seetõttu rõhutas Freud unenägude ja spontaansete vabade assotsiatsioonde tähtsust mälestuste ning kogemuste alateadvusest päevavalgele toomise abinõuna. Dali avardas sürrealistide poolt loodud vaba assotsiatsiooni tehnikat, nn automatismi, kujutades teadlikult oma maalidel unenögudes nähtud polte. Selline protseduur ei tähendanud mitte alateadlike piltide tsensuuri, vaid nende väljendamist konkreetsete maalidena, misläbi sündisid käsitsi tehtud fotod, nagu kunstnik neid ise nimetas. Selliseid pilte maalides kasutas Dali paranoiakriitilist meetodit, mille abil ta püüdis objektiveerida ja süstematiseerida pettekujutluste puhtalt subjektiivset ning unenägude väga isiklikku sisu ja unenägu loomeprotsessi ajal mingisuguses ärkvelolekus hoida. Sel ajal kui sürrealistlik automatism paljastas uue, erineva reaalsuse, uuris ja süstematiseeris Dali seda ning seeläbi võimaldas uut
annaabi.ee 
