Tarbijad Transport Esimene trasport toimub riigis sees, kus kogutakse taimed kokku tehastesse, kus neid töödeldatakse ja pakitakse suurtesse kottidesse. Seejärel viidakse see sadamasse, kust edasi transporditakse see Euroopasse, täpsemalt Hollandisse, Roterdammi. Sealt edasi laaditakse kaup laevadelt veoautodesse ja sõidutatakse uuesti tehastesse, kus pakendatakse see väikstesse teekotikestesse ja sildistatakse oma firma nimega. Sealt jagatakse kaup edasi maaletoojatele. Maaletoojatel on omad vahelaod riigis, kus nad müüvad. Sealt edasi jagatakse need jaemüüjatele. Jaemüüjad panevad need poelettidele, kust nad omakorda jõuavad tarbijateni.
Tootjatel on samuti vastutus, täpsemalt probleemtoodete tootjavastutuse põhimõte, mis tähendab, et tootjal on kohustus tagada tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud 15 probleemtootest tekkivate jäätmete kokkukogumine ja nende taaskasutus või kõrvaldamine. Tootjavastutus lasub ettevõtjatel, valmistajatel, maaletoojatel, hulgi- ja jaemüüjatel. [7] 5.3. Ehitus- ja lammutusjäätmed Nõutav on samuti ehitusjäätmete sorteerimine liigiti ja taaskasutusse võtmine. Ehitusjäätmed tuleks sortida tekkekohal liikidesse ja viia jäätmekäitlusesse. Eraldi tuleb panna puit, metall (eraldi must- ja värviline metall), mineraalsed jäätmed (krohv, tellised, kips), plast (eraldi kiled ja kõva vahtplast), tõrva mittesisaldav asfalt, raudbetoon- ja betoondetailid. Erilist
Nõudluse informatsiooni liigub ahela lõpust tootja suunas vähe, mistõttu ei tehta ka nõudlusinfo kohaseid tootmisplaane. 1990. aastatel hakati mõistma, et sellise tegutsemismudeli (SC) kasutamine pole paljudes valdkondades jätkusuutlik. Tootjatel, maaletoojatel ja hulgimüüjatel tekkis tõsine puudus käibe- vahenditest. Lisaks ületasid säilituskulud igasuguse mõistlikkuse piiri. Leiti, et pakkumisahela ilosooiat saab hästi kasutada valdkondades, kus tarbimine on suhteliselt ühtlane. Vastavateks kaupadeks on üldjuhul toidukaubad ja muud kiiresti liikuvad esmatarbekaubad (Fast Moving Con-
annaabi.ee 
