järgmiselt: "Kõik räägivad võitlemisest viimse meheni, kuid ainult jaapanlased teevad seda." USA viitseadmiral C. R. Brown, kes võitles Vaiksel ookeanil on kokkuvõtlikult kamikazede kohta öelnud: "Tõsi, eriväed kamikazed tekitasid tohutut kahju. Nad uputasid hulk laevu ja vigastasid paljusid. Nad tapsid ja haavasid tuhandeid mehi, külvatess USA laevastikus Okiwana lähedal rohkem surma kui Jaapani armee invasioonivägedes pikkades maalahingutes." (Axell, Kase 2003: 240-242) Suurtele kaotustele vaatamata oli kamikazetaktika jaapanlastele igal juhul kasulik. Esiteks tugevdas see lendurite ja kogu rahva võitlusvaimu ja teiseks suutis suurendada ameeriklaste kaotusi. Ameeriklastele olid kamikazerünnakud ootamatud ja raskesti mõistetavad ning muutsid neile niigi arusaamatud jaapanlased nende silmis veelgi müstilisemateks olenditeks, kellelt võis kõike oodata
edu. Ohust vabanemiseks organiseerisid pärslased Kreekas Sparta-vastase liidu ja provotseerisid seega nn Korintose sõja. Korintose sõda 395 386 Sparta vastu astusid välja Korintos, Teeba, Ateena ja Argos. Rahaliselt toetas neid Pärsia. 394 purustas Ateena pagulasest Pärsia laevastiku pealik Konon Sparta laevastiku, ja tegi lõpu Sparta ülemvõimule merel. Agesilaos pöördus väega Väike-Aasiast Kreekasse tagasi. Spartalased saavutasid maalahingutes kas võitu, kuid olid rahapuudusel sunnitud oma palgaväe laiali saatma ega suutnud seetõttu edu ära kasutada. Ateenlased taastasid pikad müürid ja laevastiku. Sõda jäi venima ning algasid läbirääkimised Pärsia kuninga eestkostel Susas, mille käigus spartalased taastasid head suhted pärslastega. 386 sõlmitud Kuningarahuga kuulutati välja kõigi Kreeka riikide autonoomia: st saadeti laiali kõik riikide liidud peale Peloponnesose liidu
Sparta kuningas Agesilaos (398 360) saavutas pärslaste vastu silmapaistvat edu. Ohust vabanemiseks organiseerisid pärslased Kreekas Sparta-vastase liidu ja provotseerisid nn Korintose sõja. Korintose sõda 395 386 Sparta vastu astusid välja Korintos, Teeba, Ateena ja Argos. Rahaliselt toetas neid Pärsia. 394 purustas laevastik, mida juhtis ateenlane Konon, Sparta laevastiku. Agesilaos pöördus väega Väike-Aasiast Kreekasse tagasi: spartalased saavutasid maalahingutes kas võitu, kuid pidid rahapuudusel oma palgaväe laiali saatma. Ateenlased taastasid kindlustused ja laevastiku. Sõda jäi venima ning algasid rahu-läbirääkimised Pärsia kuninga eestkostel Susas. 386 sõlmitud Kuningarahu taastas Sparta ja Pärsia liidu. Kuulutati välja kõigi Kreeka riikide autonoomia: st saadeti laiali kõik riikide liidud peale Peloponnesose liidu. Väike-Aasia Kreeka linnad läksid Pärsia võimu alla. Sparta ülemvõim 386 371
annaabi.ee 
