Kalevite kallim poega, märssi seljas, mõõka puusas, seadis adra aisadelle, panihobu adra ette, rakendas ruuna künnile, hakkas sooda sahkamaie, kuiva maada kündemaie, arupinda pööramaie. Kündis paigad põllumaaski, vägevaksi viljamaakski, teised kohad karjamaakski, murumaakski, heinamaakski. 6. Hobune langes huntidele saagiks. 7. Kallis kalevipoeg pean sulle kurbi sõnumeid kuulutama! Vaenlase laevad liiguvad Viru vetes ja maakuulajad luusivad rannas ringi. Miks sa sõimad meie mehi, laimad meie mehipoegi? Las aga mõõka murdanekse, tapper terav tappanekse, vahva mees ei karda verda! 8. Seni kui kalevipoeg maad valitseb ja rahvakäega rahvast varjab, püsib maal õnneaeg. Kuid rõõmu päevad ei kesta kaua. Surm sünnitab surma ja Soome sepa sajatusi ei saa mõõga küljest võtta. Sellepärast ole valvel vahva mees, et sulle iseoma mõõgast mõrtsukat ei saaks. 9
(Ega need maad teineteisest väga kaugel asunudki. Ka tänapäeval on Egiptusel ja Iisraelil ühine piir.) Kuulnud, et viljaostjate seas on tema kaasmaalasi, tahtis Joosep meestega kohtuda. Ta tundis kohe oma vennad ära, aga vennad teda mitte. Ta laskis meestel kõnelda, kes nad on ja kust nad tulevad. Nüüd tegi Joosep kurja näo, nagu ei usuks ta meeste juttu. "Me jätame teid siia, et uurida, ega te pole maakuulajad, kes nuhivad meie riigi piiripunkte," seletas Joosep meestele. Kolme päeva pärast kutsus ta vennad jälle enda ette. Ta laskis tõlgil öelda, et kõik võivad koju minna, üks aga peab pantvangiks jääma. "Tooge oma noorim vend siia, siis jääb pantvang ellu. Kui ei, siis ta sureb," lausus Joosep. Ta laskis meestel kotid viljaga täita ja käskis neil teele asuda. Kodus avastasid vennad, et nende kottides olid vilja peal ka nende
ostureisile. (Ega need maad teineteisest väga kaugel asunudki. Ka tänapäeval on Egiptusel ja Iisraelil ühine piir.) Kuulnud, et viljaostjate seas on tema kaasmaalasi, tahtis Joosep meestega kohtuda. Ta tundis kohe oma vennad ära, aga vennad teda mitte. Ta laskis meestel kõnelda, kes nad on ja kust nad tulevad. Nüüd tegi Joosep kurja näo, nagu ei usuks ta meeste juttu. "Me jätame teid siia, et uurida, ega te pole maakuulajad, kes nuhivad meie riigi piiripunkte," seletas Joosep meestele. Kolme päeva pärast kutsus ta vennad jälle enda ette. Ta laskis tõlgil öelda, et kõik võivad koju minna, üks aga peab pantvangiks jääma. "Tooge oma noorim vend siia, siis jääb pantvang ellu. Kui ei, siis ta sureb," lausus Joosep. Ta laskis meestel kotid viljaga täita ja käskis neil teele asuda. Kodus avastasid vennad, et nende kottides olid vilja peal ka nende
Ahas, järsku kuulis ta tuttavat häält hüüdmas, et ta ärkaks muidu võtab külm ära. Nad olid pärale jõudnud ja pidud vahti pidama hakkama. Ümberringi oli kõik vaikne ja rahulik. Nüüd tuli vaid punaseid oodata, keegi ei teadnud kui kaugel punased on. Kõik jäid peale sööki päevasel ajal magama. Ahas ei suutnud jällegi uinuda. Peagi kuulis ta kauguses laske. Ta äratas Käsperi üles ja temagi kuulis. Koos kutsuti kapten. Kapten teadis öelda aga seda et vaenlaste maakuulajad olid läheduses olnud aga valvajad lasid paugud ning punased kadusid. Sellised olid esimese rindepäeva sündmused. Järgmine päev liiguti edasi Rake külasse. Rakke külas mindi Sangla mõisa. Seal oli toimunud päris suur rüüstamistöö. Poisid vaatasid veel üle, mis võtta annab. Lõpuks seati ennast sisse mõisa raamatukokku. Sooja saamiseks hakkasid poisid raamatuid põletama. Martinson istus raamatute keskel ja korjas raamatuid endale. Martinson tahtis saada
Ahas, järsku kuulis ta tuttavat häält hüüdmas, et ta ärkaks muidu võtab külm ära. Nad olid pärale jõudnud ja pidud vahti pidama hakkama. Ümberringi oli kõik vaikne ja rahulik. Nüüd tuli vaid punaseid oodata, keegi ei teadnud kui kaugel punased on. Kõik jäid peale sööki päevasel ajal magama. Ahas ei suutnud jällegi uinuda. Peagi kuulis ta kauguses laske. Ta äratas Käsperi üles ja temagi kuulis. Koos kutsuti kapten. Kapten teadis öelda aga seda et vaenlaste maakuulajad olid läheduses olnud aga valvajad lasid paugud ning punased kadusid. Sellised olid esimese rindepäeva sündmused. Järgmine päev liiguti edasi Rake külasse. Rakke külas mindi Sangla mõisa. Seal oli toimunud päris suur rüüstamistöö. Poisid vaatasid veel üle, mis võtta annab. Lõpuks seati ennast sisse mõisa raamatukokku. Sooja saamiseks hakkasid poisid raamatuid põletama. Martinson istus raamatute keskel ja korjas raamatuid endale. Martinson tahtis saada
inimsööjad). Laistrügoonid hävitasid kõik Odysseuse laevad(koos meestega) välja arvatud see laev, millel oli Odysseus ise. See oli rängim õnnetus. Uuel saarel, kuhu nad randusid, elas imeilus nõid Kirke. Kirke hobiks oli muuta kõik mehed, kes talle lähenesid, sigadeks. Ta pani mehed(sead) seasulgu kinni ja toitis neid tõrudega. Meestel säilis siiski inimmõistus, kuigi neil oli sea välimus. Odysseus saatis sinna saarele oma maakuulajad. Kui nad Kirke juurde jõudisd muudeti nad sigadeks. Üks maakuulaja oli targem ja vaatas seda eemalt. Ta rääkis sellest meestele. Odysseus üksi läks nõia juurde oma mehi päästma. Talle tuli teel vastu Hermes(noormehe kujuga), kes rääkis, et Kirket on võimalik üle kavaldada. Hermesel oli võlurohi, mille ta andis Ody.le(Kirke mõju vastu). Ody. läks kirke juurde, Kirke pakkus talle võlujooki(muudab seaks). Odysseusele see ei mõjunud(oli tarvitanud Hermese jooki).
pilet). Polyphemuse pimedaks tegemise tagajärjel sai Poseidon, kükloobi isa O peale väga vihaseks ja seepärast oligi O nii kaua ekselnud. Pärast kükloopi jõudsid nad Tuultemaale, kus O'le kingiti nahkkott, kus sees tormi iilid. O mehed avasid pauna ning laev jäi tormisele merele. Torm kandis laevad inimsööjate maale, kus hävitati kõik laevad peale O oma. Vähesed mehed randusid Kirke saarel. Kirke oli kaunis nõid, kes muutis kõik mehed seaks. Kirke meelitas O maakuulajad peale ühe oma majja ning muutis nad seaks. Pääsenud maakuulaja rääkis O'le kõik ära ning O läks üksi saarele jäänud meestele appi. Talle tuli vastu Hermes, kes andis talle võlurohtu, mida manustades Kirke võlujõud ei toimi. Nõid armus O'sse ja oli valmis kõik O soovid täitma. Nii veetsidki mehed Kirke juures tervelt aasta. Kirke uuris võlujõul välja, mida teha tuleb, et mehed koju saaksid: Nad pidid ületama Okeanose jõe, O pidi minema Hadese riiki ja leidma
pilet). Polyphemuse pimedaks tegemise tagajärjel sai Poseidon, kükloobi isa O peale väga vihaseks ja seepärast oligi O nii kaua ekselnud. Pärast kükloopi jõudsid nad Tuultemaale, kus O’le kingiti nahkkott, kus sees tormi-iilid. O mehed avasid pauna ning laev jäi tormisele merele. Torm kandis laevad inimsööjate maale, kus hävitati kõik laevad peale O oma. Vähesed mehed randusid Kirke saarel. Kirke oli kaunis nõid, kes muutis kõik mehed seaks. Kirke meelitas O maakuulajad peale ühe oma majja ning muutis nad seaks. Pääsenud maakuulaja rääkis O’le kõik ära ning O läks üksi saarele jäänud meestele appi. Talle tuli vastu Hermes, kes andis talle võlurohtu, mida manustades Kirke võlujõud ei toimi. Nõid armus O’sse ja oli valmis kõik O soovid täitma. Nii veetsidki mehed Kirke juures tervelt aasta. Kirke uuris võlujõul välja, mida teha tuleb, et mehed koju saaksid: Nad pidid ületama Okeanose jõe, O pidi minema Hadese riiki ja leidma Teeba
Mehed jõudsid Aiaie saarele, kus elas kauneim ja ohtlikum nõid Kirke, kes muutis iga läheneva mehe seaks. Kirke meelitas mehed oma majja, muutis nad sigadeks ja söötis neid tõrudega. Odysseust seaks ei muudetud, ta läks maale ja tahtis oma mehi abistada, aga keegi ei tulnud temaga kaasa. Teel oli Odysseusele vastu Hermes. Hermes andis Odysseusele võlurohtu, mille abil mees ei muutunud seaks. Kirke armus Odysseusse kohe ning muutis mehe käsul maakuulajad taas meesteks. Kirke muutus väga lahkeks, nii et mehed veetsid tema juures aega terve aasta. Kui lõpuks oli aeg lahkuda, kasutas Kirke oma nõiavõimu nende huvides. Kirke uuris välja, mida meestel tuleb teha, et tervena koju jõuda. Neid asju oli väga palju, nii et ajas hirmu nahka. Kõik asjad said ometigi tehtud ja seilati edasi. Odysseuse laev möödus sireenide saarest. Sireenid oli hurmavad lauljad, kelle hääl pani unustama kõik muu
annaabi.ee 
