kaugemasse kohta põhjas, suurele jäämüürile, kus teenivad mehed, kes on andnud truudusevande, kellel pole naist ega lapsi. Nad teenivad müüri, kaitsevad maid põhjast tulnud ebalaste ja teiste olendite eest, kellest teistel peale nende aimugi pole. Jon vihkab võitluseõpetajat ser Allison Thorne`i, kes on väga vastik, julm. Peagi leiab ta endale müürilt sõbrad, head sõbrad kes on koos temaga. Seal teenib ka tema onu, Isand Eddardi vend Benjen Stark, esimene Maakuulaja, tema läheb aga kahjuks kaduma. Tal on kaasas ka tema hunt, Viirastus. Talitundru isand on nüüd Eddardi äraolekul tema poeg Robb, kelle hunt on Hall Tuul. Bran`i hunt on Suvi. Lõunas hakkab Arya õppima mõõgavõitlust, Sansa aga veedab aega õukonnas, koos Joffreyga. Vahepeal läheb Eddard oma sõbra, kuningas Robertiga tülli, sest Nedi ehk Eddardi arust on autu tegu mürgitada Daenerys Targaryen. Siis paneb ta käe ameti maha
Pataljoniülem oli Ahase üle uhke ja temast sai uus rühma juht. Ta tehti kohe kapraliks. Kui plaan oli ära räägitud hakati liikuma. Mindi kiiresti ja ei seistud enne kui Kärstnas. Mehed ootasid suurt lahingut aga tundus nagu vaenlane oleks põgenenud. Põhja-Eesti oli juba vaenlastest tühi nüüd tuli veel Lõuna-Eesti tühjaks teha neist. Liiguti edasi aga Tõrva ei paistnud kusagilt. Keegi ei saanud enam aru kus nad viibivad. Kui oma maakuulaja mööda sõitis, küsiti kas Tõrva kaugel. Sellepeale naerdi vaid ja öeldi et Tõrva ammu möödas Helme kiriku torngi seljataga. Tõrvaski polnud punaseid enam olla. Marsiti kuni oli jõutud lõunaks Roobe mõisa alla. Seal hakkas pihta juba lahing. Punased olid täitsa paigas omadega ega plaaninud kusagile minna. Partisanid uurisid kas koolipoisid pealetungi taha ehk teha aga kapten ei lubanud. Järgmine kord kui partisanid seda uurisid võetu otsus vastu, et teine rühm
Pataljoniülem oli Ahase üle uhke ja temast sai uus rühma juht. Ta tehti kohe kapraliks. Kui plaan oli ära räägitud hakati liikuma. Mindi kiiresti ja ei seistud enne kui Kärstnas. Mehed ootasid suurt lahingut aga tundus nagu vaenlane oleks põgenenud. Põhja-Eesti oli juba vaenlastest tühi nüüd tuli veel Lõuna-Eesti tühjaks teha neist. Liiguti edasi aga Tõrva ei paistnud kusagilt. Keegi ei saanud enam aru kus nad viibivad. Kui oma maakuulaja mööda sõitis, küsiti kas Tõrva kaugel. Sellepeale naerdi vaid ja öeldi et Tõrva ammu möödas Helme kiriku torngi seljataga. Tõrvaski polnud punaseid enam olla. Marsiti kuni oli jõutud lõunaks Roobe mõisa alla. Seal hakkas pihta juba lahing. Punased olid täitsa paigas omadega ega plaaninud kusagile minna. Partisanid uurisid kas koolipoisid pealetungi taha ehk teha aga kapten ei lubanud. Järgmine kord kui partisanid seda uurisid võetu otsus vastu, et teine rühm
arvatud see laev, millel oli Odysseus ise. See oli rängim õnnetus. Uuel saarel, kuhu nad randusid, elas imeilus nõid Kirke. Kirke hobiks oli muuta kõik mehed, kes talle lähenesid, sigadeks. Ta pani mehed(sead) seasulgu kinni ja toitis neid tõrudega. Meestel säilis siiski inimmõistus, kuigi neil oli sea välimus. Odysseus saatis sinna saarele oma maakuulajad. Kui nad Kirke juurde jõudisd muudeti nad sigadeks. Üks maakuulaja oli targem ja vaatas seda eemalt. Ta rääkis sellest meestele. Odysseus üksi läks nõia juurde oma mehi päästma. Talle tuli teel vastu Hermes(noormehe kujuga), kes rääkis, et Kirket on võimalik üle kavaldada. Hermesel oli võlurohi, mille ta andis Ody.le(Kirke mõju vastu). Ody. läks kirke juurde, Kirke pakkus talle võlujooki(muudab seaks). Odysseusele see ei mõjunud(oli tarvitanud Hermese jooki). Kirke armus Odysseusesse
ekselnud. Pärast kükloopi jõudsid nad Tuultemaale, kus O'le kingiti nahkkott, kus sees tormi iilid. O mehed avasid pauna ning laev jäi tormisele merele. Torm kandis laevad inimsööjate maale, kus hävitati kõik laevad peale O oma. Vähesed mehed randusid Kirke saarel. Kirke oli kaunis nõid, kes muutis kõik mehed seaks. Kirke meelitas O maakuulajad peale ühe oma majja ning muutis nad seaks. Pääsenud maakuulaja rääkis O'le kõik ära ning O läks üksi saarele jäänud meestele appi. Talle tuli vastu Hermes, kes andis talle võlurohtu, mida manustades Kirke võlujõud ei toimi. Nõid armus O'sse ja oli valmis kõik O soovid täitma. Nii veetsidki mehed Kirke juures tervelt aasta. Kirke uuris võlujõul välja, mida teha tuleb, et mehed koju saaksid: Nad pidid ületama Okeanose jõe, O pidi minema Hadese riiki ja leidma Teeba püha mehe Teiresiase vaimu
Poseidon, kükloobi isa O peale väga vihaseks ja seepärast oligi O nii kaua ekselnud. Pärast kükloopi jõudsid nad Tuultemaale, kus O’le kingiti nahkkott, kus sees tormi-iilid. O mehed avasid pauna ning laev jäi tormisele merele. Torm kandis laevad inimsööjate maale, kus hävitati kõik laevad peale O oma. Vähesed mehed randusid Kirke saarel. Kirke oli kaunis nõid, kes muutis kõik mehed seaks. Kirke meelitas O maakuulajad peale ühe oma majja ning muutis nad seaks. Pääsenud maakuulaja rääkis O’le kõik ära ning O läks üksi saarele jäänud meestele appi. Talle tuli vastu Hermes, kes andis talle võlurohtu, mida manustades Kirke võlujõud ei toimi. Nõid armus O’sse ja oli valmis kõik O soovid täitma. Nii veetsidki mehed Kirke juures tervelt aasta. Kirke uuris võlujõul välja, mida teha tuleb, et mehed koju saaksid: Nad pidid ületama Okeanose jõe, O pidi minema Hadese riiki ja leidma Teeba püha mehe Teiresiase vaimu
Tema peale esitati pealekabusi, arreteeriti ja viidi Riiga ülekuulamisele kuid midagi otseselt kriminaalset tema tegudes ei leitud ja jätkas uuesti oma usulist tegevust. Temas põimuvad erinevad ühiskondlikud arengud- 1850nedatel üha enam leviv väljarändamisisee (mis osutus elujõuliseks mõtteks) nin jõudis arusaamisele, et võiks oma jutus selle teema ära kasutada kenasti ja hakkas väljarändamist propageerima 1860nendatel äks Maltved ära Krimmi, oli seal maakuulaja, kuid tegi ka muud seal. 1861 pärit tuntud episood Eesti ajaloost nn ,,valge laeva ootamine", kui suvel Maltsvedi järgijad tegid endale laagri Lasnamäe nölvale ja ootasid seda valget laeva, kes neile järele tuleks ja nad Krimmi ,,soojale maale" ära viiks. Seda laeva aga ei tulnud. Hiljem suur osa Maltvedi järgijaid rändasidki välja Krimmi ja mujale. 1861 valmis Peterburi-Moskva raudteeliin, mis hakkas puudutama ka väljarändamisliikumist.
Rootsi Rootsis esialgu ei tunta aktiivset huvi Liivimaa vastu. Tuleneb Gustav I Vasa jahedast suhtumisest liivimaalastele( 1555.a liivimaalased väidetavalt ei tulnud appi venelastega võitlemisel).Ürit hoida rahu Moskvaga. Tähtsam oli kaubandussuhtus kui kõik muu. Tema pojad huvitatud Liivimaast. Soome hertsog Juhhan ( Gustavi noorem poeg, tulevane kuningas) aktiivselt arenes Soome hertsogkonda ning tahtis seda laiendada. ( hetsog oli edelaosas). Juunis 1558 hertsog saadab I korda oma maakuulaja tallinnasse, kes peab tutvuma oludega ja ordu esindajaga. I diplomaatilised sammud jõuavad ka kuninga kõrvu, kes keelab sellist tegevust. Juhhan isale ei kuuletu vaid saadab uusi tegelasi Tallinnasse. Juhhanil on selle tulemusel tln usaldusisikuid, kes teda asjaga kursis hoiavad. Linn on teatanud,et jäävad truuks ordule. Tln viitavad ka sellele, et nad on teinud juba oma valiku, kellelt kaitset otsida.
annaabi.ee 
