Põllumajandusmaa ratsionaliseerimine ja korraldus: Edasijõudnud maakorraldusstrateegiad Ida- ja Kesk- Euroopas Võtmesõnad: Maa killustatus, maapiirkondade tuluallikad, kaastegevus Valitud artikkel käsitles põllumajandusmaaga seonduvaid maakorralduslikke probleeme ja arenguid Teisest maailmasõjast kuni artikli koostamiseni 2002. Aastal Ida- ja Kesk- Euroopas. Artiklis tutvustati nimetatud valdkonnas toimunud arenguid ja nende tingitud vajalikke muudatusi maakorralduse vallas. Valisin selle artikli kuna olen küllaltki ajaloohuviline ja samas tundus ka teema lühida ülevaatuse põhjal mulle piisavalt huvitav, et seda põhjalikumalt uurida. Artiklit läbi töötades selgus, et minu ootused
a maareformi sisu? Kõik maad kuulutati taas riigi omandisse. Maakasutus oli reformi ajal väga ebapüsiv. Maareformi käigus muudeti talude suurusi ja piire. Põhiliseks tegevuseks oli uute aktide väljaandmine, alustati maade kollektiviseerimisplaanidega. Alusatai ka aerofotode tegemist, sest plaanid olid väga ebatäpsed, reformi peamiseks oli rahva petmine kolhooside tekkimise ettevalmistamiseks. 4. Milliseid maakorralduslikke töid tehti kollektiviseerimisperioodil? Koondati põllumajanduskõlvikud, mis ennem kuulusid üksiktalupidajatele, kolhooside maafondi. Uute kolhoose iseloomusats killustatus, selle parandamiseks alustati maakasutuse korrastamist, vahetati maid erinevate kolhooside, solhooside ja metsamajandite vahel, seejuures ei tohtinud maapind väheneda. Lõpuks koondati iga majandi maad ühte massiivi ning tegeleti ümberkruntimisega. 5
· mõisas kasutati palgatöölisi ja uusi põllumajandusmasinaid · talupoegade kasutuses vähem kui pool kogu maast · Eestis kasutas maad vaid osa talupoegadest, suurem osa oli ilma maata · eraomandusse läksid eelkõige suuremad talud, kus olid suuremad sissetulekud, seega ka suuremad võimalused muretseda paremat põllumajandustehnikat, kasutada palgatööjõudu · maa talupoegade vahel oli jagunenud äärmiselt ebaühtlaselt 10. Millised maakorralduslikke töid tehti 19. saj lõpul ja 20. saj alguses? · 1890-ndate aastate algul teostati uus, laiaulatuslikum valdade ühendamine, kusjuures ühendatud valda pidi kuuluma 1000-2000 meeshinge · Moodustati alaliselt tegutsevad asutused- kubermangude joonestuskojad · Eestimaa Kubermangu Joonestuskoda moodustati 1843. a · täpsustati ka maamõõtjate staatust ning suurendati nende ettevalmistust · 1870
õiguse omajaga või omaja ühepoolne tahteavaldus õiguse lõpetamiseks. Sellise kokkuleppe puudumine ei mõjuta kinnisasja jagamisele suunatud omaniku tahteavalduse või kaasomanike kokkuleppe kehtivust, kuid takistab kinnistusraamatu kannete tegemist. 13. Lisaks materiaalõiguslikele eeldustele kinnisasja jagamiseks, on kinnisasja jagamise kehtivuseks vajalik kande tegemine kinnistusraamatusse. Kinnisasja jagamisel tuleb järgida ka avalik-õiguslikke (eelkõige maakorralduslikke) nõudeid. Kui kinnisasja jagamisel soovitakse eraldatud osast moodustada uus kinnistu, avab kinnistusosakond KRS § 53 lg 1 järgi uue registriosa. Kande tegemise aluseks kinnistusraamatusse on AÕS § 621 lg 1 esimese lause järgi kinnistamisavaldus. Seega tuleb hagejatel kinnisasja jagamiseks esitada avaldus kinnistusosakonnale, milleks ei ole vaja kolmandate isikute, sh hüpoteegipidaja nõusolekut. 14
annaabi.ee 
