mineraalidest. 4.Mineraalid, mis keemiliselt koostiselt oleksid: a) oksiid kvarts, korund, magnetiit b) kloriid haliit c) fluoriid fluoriit d) sulfiid püriit e) sulfaat kips f) karbonaat kaltsiit g) ehe lihtaine eheväävel, teemant või grafiit 5.a) Lubjakivi koosneb kaltsiidist, savimineraalidest ja kvartsist. b) Graniit koosneb kvartsist, päevakivist ja vilgu kristallidest. 6.Nii lubjakivi kui ka marmori põhikoostisosaks on kaltsiumkarbonaat.Marmor on maakores rõhu mõjul tekkinud lubjakivist.Lubjakivi sisaldab tihti mereloomade kivistisi. Marmorite värvus on väga varieeruv helevalgest mustani.Lubjakivi ja marmori peamiseks koositisosaks on kaltsiit. 7.Vääriskivid on looduses harva esinevad mineraalid v kivimid, millest valmistatakse ehteid. Teemant kõige kõvem looduslik mineraal.Ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust.Läbipaistev. Smaragd kroomi sisaldav tumeroheline berüll. Rubiin punaka värvusega korund.
Uuritakse neid laineid mis tekivad maavärinaga. Magnetsfäär magnetiline deklinatsioon täna ligikaudu 11,2 krad. See sfäär kaitseb meid osakeste eest, et need ei satuks meie juurde ja see muutab elu maal võimalikuks. Atmosfäär õhuline Hüdrosfäär veeline Biosfäär Geosfäär Välimine kiht on maakoor, keskmine vahevöö ja sisemine on tuum. Välimine kiht: Tahke kiht on keskmise paksusega 40km. Moho piir ehk piir maakoore ja vahevöö vahel. Maakores eristatakse kontinentaalset ja ookeanilist tüüpi maakoort: settekivimid, graniitne kiht ja basaltne kiht. See on klassikaline vaade maakoorele. Vahevöö: Sügavusel 30-2900km. Vahevöö alumist piiri nimetatakse Gutenbergi pinnaks. Tihedus märgatavalt suurem kui maakoorel. Tuum: 2900-6371 sügavusel. Tuum jagatakse kaheks, sisemine ja välimine. Välimine tuum on oma omaduseltelt lähedane vedelale olekule. Kuumad täpid seotud energiavoogudega, mida nim ka vahevöö pluumideks.
Raud Raud on keemiline element sümboliga Fe, mis tuleneb ladinakeelsest nimetusest Ferrum. Raua aatomnumber on 26 ning massiarv 55,847. Perioodilisustabelis asub raud 4. perioodis ning VIIIB rühmas. Omadustelt on raud hõbevalge, keskimise kõvadusega metall. Normaaltingimustel on ta tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 kraadi. Raud on kõige levinum metall (massisisaldus maakores 6%) Maa koostises ning levimuselt metallidest maakoores alumiiniumi järel teisel kohal. Suured rauamaagivarud asuvad Venemaal Kurski magnetilise anomaalia piirkonnas, kus asub ka maailma suurim lahtine kaevandus mittepõlevate maavarade tootmiseks Lebedinski karjäär. Maailma suurimaks rauamaagi leiukohaks peetakse aga seni veel vähe kasutusele võetud El mutuni maardlat BoliiviaBrasiilia piiril, mille varusid on
Si – kõhrdes, liigestes ja silma klaaskehas Se – mitokondrites F – hamba email Ni – vereloome süsteem B - vereloome süsteem N - lipiidide ainevahetus Cu – oksüdeeritud ensüümid Mo - oksüdeeritud ensüümid Põhjused, mis määravad ära organismi keemilise koostise Elava ja elutu vahe on väärisgaasides! Põhiline vahe on bioelementide valikus ja kontsentratsioonis. Maakoores 98-99% O, Si, Al, Fe, Ca, N, K, Mg – massiks. Elavas on Si vähe, maakores palju, elavas on C palju, maakoores vähe. Nende süsteemi kuuluvus: 1. erinevad eel- ja päristuumsed – eeltuumsetes on C rohkem, pärituumsetes O rohkem. 2. taimed ja loomad erinevad ka. Taimedes rohkem B, loomades Ca. Võimest kuhjuda endasse teatud keemilisi elemente. Merevee mooluskid koguvad Au, käsnad ja ainuõõssed B, V, Ar, sõnajalgtaimed aga Y. Elementide omavaheline antagonism. 4 1
Si kõhrdes, liigestes ja silma klaaskehas Se mitokondrites F hamba email Ni vereloome süsteem B - vereloome süsteem N - lipiidide ainevahetus Cu oksüdeeritud ensüümid Mo - oksüdeeritud ensüümid Põhjused, mis määravad ära organismi keemilise koostise Elava ja elutu vahe on väärisgaasides! Põhiline vahe on bioelementide valikus ja kontsentratsioonis. Maakoores 98-99% O, Si, Al, Fe, Ca, N, K, Mg massiks. Elavas on Si vähe, maakores palju, elavas on C palju, maakoores vähe. Nende süsteemi kuuluvus: 1. erinevad eel- ja päristuumsed eeltuumsetes on C rohkem, pärituumsetes O rohkem. 2. taimed ja loomad erinevad ka. Taimedes rohkem B, loomades Ca. Võimest kuhjuda endasse teatud keemilisi elemente. Merevee mooluskid koguvad Au, käsnad ja ainuõõssed B, V, Ar, sõnajalgtaimed aga Y. Elementide omavaheline antagonism. 1
Si kõhrdes, liigestes ja silma klaaskehas Se mitokondrites F hamba email Ni vereloome süsteem B - vereloome süsteem N - lipiidide ainevahetus Cu oksüdeeritud ensüümid Mo - oksüdeeritud ensüümid Põhjused, mis määravad ära organismi keemilise koostise Elava ja elutu vahe on väärisgaasides! Põhiline vahe on bioelementide valikus ja kontsentratsioonis . Maakoores 98-99% O, Si, Al, Fe, Ca, N, K, Mg massiks. Elavas on Si vähe, maakores palju, elavas on C palju, maakoores vähe. Nende süsteemi kuuluvus: 1. erinevad eel- ja päristuumsed eeltuumsetes on C rohkem, pärituumsetes O rohkem. 2. taimed ja loomad erinevad ka. Taimedes rohkem B, loomades Ca. 4 Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides Võimest kuhjuda endasse teatud keemilisi elemente . Merevee mooluskid koguvad Au, käsnad ja
On vaja teha läbilõike. Pange paika kaevude asukohad. Määrata piirkonna hüdroloogia. Määrata veetased kaevudes. Kas põhjavesi liigub veekogu suunas? Kui on mingi objekt, teeme selle läbilõike . Kui on lahti prügila siis vaja määrata reostuse liikumis suuna ja siis võtta proove. On vaja leida kui kaugele reostus levinud. 43. Maavarade kontsentratsioonifaktorid ja jätkumise aeg. Kontsentratsioonifsktorid- elemendi sisaldus mardlas jägatud läbi elemendi sisaldusega maakores. Elemendi asemel võib olla mingi aine või mineral, mis kaevandatakse. Mida väiksem on elemendi keskmine sisaldus maakores, seda suurema kontsentratsioonifaktoriga me üles leiame . Jätkumise aeg: kui palju praegu varad on maailmas, vaatame kui palju kaevandatakse aastas, jagame need omavahel läbi ja siis ütleme üht või teist maavara jätkub nii palju aastaks. See on vale , kuna on neli peamist põhjust, mis tõstavad jätkumise aega. Põhjused: 1. Otsitakse ja leitakse uusi maardlaid. 2
annaabi.ee 
