Konvektsiooni kasutamine majade kütmisel Konvektsioon maa sees Maa siseehitus Tuuline ja tuuletu ilm Pilte Soojuse Liikumine Liigub tuulega Liikumiseta oleks ekvaatoril palav Liikuv vesi Konvektsioon- soojuse kandumine liikuva ainega Konvektsiooni Kasutamine Majade Kütmisel Voolav vesi kannab leegi soojuse radiaatorile Õhu ringlemine Konvektsioon maa sees Soojus kandub maakoorele magma vooluga Magma paneb maakoore liikuma Laamad Maa siseehitus Maakoo Ülemine Alumin Välistuu Sisetuu r vahevöö e m m vahevö ö ~15C* ~400C* ~4200C ~5700C* ~6100C* * Tuuline Ja Tuuletu Ilm Naha kiire jahtumine tuule käes Pilte Tänan vaatamast!
K.S.G 2014 Kuidas vulkaanid tekivad ● Maad katab kivimitest koosnev maakoor. ● Maakoorest on moodustunud mandrid ja ookeani põhi. ● Maakoore all asub vahevöö.Seal on kõrge temperatuur ja suur rõhk. ● Tuuma välimine kiht on suure kuumuse tõttu vedelas olekus. ● Maakoore all on kivimid suure kuumuse tõttu vedelas olekus.Seda kivimite sulamassi kutsutakse magmaks. ● Magma avaldab seestpoolt maakoorele meeletut survet. Seda võib võrrelda tuhandete tonnide lõhkeaine plahvatusega. ● Magma võib tungida läbi maakoore maapinnale. Sellist nähtust nimetatakse vulkaani purskeks. ● Välja voolavat sulakivimit nimetatakse laavaks. Kõige kõrgem vulkaan Kõrgeim vulkaan on OJOS DEL SALADO. ● Asub Tšiili ja Argentiina piiril. ● See on 6891m kõrgune. ● Vulkaan on aktiivne. Suurim vulkaan
maavärinatega kaasnevad nähtused, maanihked, üleujutused, mudalaviinid,tsunaami, maavärinate mõõtmine Mercalli(pallid, max12, vaatlused, hinnatakse purustusi), ja Richteri(magnituud, max9 seissmograaf, maavärina tugevust) skaala kuidas leitakse maavärina epitsenter, epitsenter on on punkt otse fokuse kohal maapinnal, millest sõltub tekitatud purustuste hulk. 10. Vulkaanid, koht, kus magma pääseb maakoorele kiht-(magma suhteliselt vedelam, aluselise, voolab kaugemale, väljub rahulikumalt,island, uus-meremaa, hawai) ja kilpvulkaanide(magma visoossem, happelisem, ei voola enne tardumist kaugele, väljub plahvatusega, temp madalam, vesuuv, kljutsi, fuji) vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, (laamde lahknemispiirkond(Island), põrkamisp(lõuna-ameerika),
Maavärina kolle- koht kus algab kivimite rebestumine. Maavärina epitsenter- punkt, kus peaksid teoreetiliselt aset leidma kõige suuremad purustused. Seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Tsunami- maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. 2. Maa koosneb maakoorest, vahevööst ning tuumast. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ning mandriliseks maakooreks. Maakoorele järgneb vahevöö, mille ülemist osa nim. astenosfääriks. Maa tuum jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks.3. Tardkivimid(graniit, gabro), moondekivimid(marmor, gneiss), settekivimid(savikilt, liivakivi). 5. Kui kivimid satuvad maapõues suure rõhu ja kõrge temperatuuri kätte, siis nende kristalliline ehitus ja koostis muutuvad ja tekivad moondekivimid. 11. Subtuktsioonivööndites transporditakse ookeanilist koort ja setteid suurtesse sügavustesse vahevöösse
1. Kirjelda Maa siseehitust! Maa koosneb maakoorest, vahevööst ning tuumast. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ning mandriliseks maakooreks. Maakoorele järgneb vahevöö, mille ülemist osa nim astenosfääriks. Maa tuum jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. 2. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort! Ookeaniline maakoor- katab maailmamere põhja. Koosneb basaltkihist ja sellel olevast settekivimite kihist. On noorem ja õhem, raskem. Mandriline maakoor- moodustab mandrid. Koosneb sette-, moonde- ja tardekivimi kihtidest. 3. Iseloomusta kivimeid!
1. Kirjelda Maa siseehitust! Maa koosneb maakoorest, vahevööst ning tuumast. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ning mandriliseks maakooreks. Maakoorele järgneb vahevöö, mille ülemist osa nim astenosfääriks. Maa tuum jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. 2. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort! Ookeaniline maakoor- katab maailmamere põhja. Koosneb basaltkihist ja sellel olevast settekivimite kihist. On noorem ja õhem, raskem. Mandriline maakoor- moodustab mandrid. Koosneb sette-, moonde- ja tardekivimi kihtidest. 3. Iseloomusta kivimeid!
kaitseb meid osakeste eest, et need ei satuks meie juurde ja see muutab elu maal võimalikuks. Atmosfäär õhuline Hüdrosfäär veeline Biosfäär Geosfäär Välimine kiht on maakoor, keskmine vahevöö ja sisemine on tuum. Välimine kiht: Tahke kiht on keskmise paksusega 40km. Moho piir ehk piir maakoore ja vahevöö vahel. Maakores eristatakse kontinentaalset ja ookeanilist tüüpi maakoort: settekivimid, graniitne kiht ja basaltne kiht. See on klassikaline vaade maakoorele. Vahevöö: Sügavusel 30-2900km. Vahevöö alumist piiri nimetatakse Gutenbergi pinnaks. Tihedus märgatavalt suurem kui maakoorel. Tuum: 2900-6371 sügavusel. Tuum jagatakse kaheks, sisemine ja välimine. Välimine tuum on oma omaduseltelt lähedane vedelale olekule. Kuumad täpid seotud energiavoogudega, mida nim ka vahevöö pluumideks. Kuumad täpid ei tee kaasa mandriteriivi. Meteoriit võib anda põhjuseks, miks kuum täpp läheb aktiivseks. Maa areng varastel etappidel:
äärealadel maavärinaid ja vulkaanipurskeid ning maakoore kokkusurumisel tekivad mäestikud. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks. Mandriline maakoor on väiksema tihedusega ning oluliselt paksem (25–70 km) kui ookeaniline maakoor (5–10 km). Kõige paksem on mandriline maakoor kõrgete kurdmäestike piirkonnas, näiteks Himaalajas. Kõige õhem on maakoor ookeanisüvikutes, kus võib selle paksus olla paiguti vaid paar kilomeetrit. Mandrilisele maakoorele on omane keerukas tekkelugu ja väga mitmekesine koostis: seal esineb kõiki teadaolevaid kivimitüüpe. Mandrilise maakoore osatähtsus on Maa geoloogilise ajaloo jooksul ookeanilise maakoore arvelt pidevalt kasvanud. Vanimad mandrilise maakoore osad on miljardeid aastaid vanad. Ookeaniline maakoor on mandrilisest lihtsama ehitusega ja oluliselt noorem, vanimad osad on ligikaudu 270 miljoni aasta vanused.Ookeaniline maakoor uueneb pidevalt justkui konveieril
ruutkilomeetri (Raukas, 1995). Samas ei tohi me unustada ka siin arvestamist mõõtmis veaga, mis on aja arenedes aina täpsemaks läinud. Muidugi ei saa me ümber lükata fakti, et Peipsi järv liigub lõuna poole, kuid liikumise ulatus võib tegelikuses olla väheke erinev. Maapinna taseme muutusi võib esile kutsuda ka inimese majanduslik tegevus. Näiteks kasvab suurte veehoidlate rajamisel hoidla piirides veemassi võrra koormus maakoorele, mis seetõttu vajub. Suuremate veehoidlate rajamine võib isegi põhjustada maavärinaid. Selleks, aga et võiksid tekkida nii suured muutused, peab olema ka võrdlemisi suurte mõõtmetega veehoidla. Ei piisa sellisest nõndanimetatud lombist nagu seda on Narva veehoidla. Samas ei tohi ka unustada seda, et kunagi Eestit katnud jääajajärgne vesi kaalus samuti midagi ja avaldas seega ka mõju maakoore kerkele. 10
annaabi.ee 
